Juuli näitas süvenevat elektridefitsiiti Baltikumis

 Eesti elektritarbimine on juulikuus võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud 5 % võrra, jäädes 515 GWh juurde. Ka võrreldes juuniga on tarbimine veidi (2%) tõusnud. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et kui juunis olid elektritarbimise kasvu taga eelkõige just väiksemad tarbijad, siis juulis oli tarbijagruppide lõikes kõige suurem tõus suurtarbijate osas, kelle elektritarbimine on kasvanud eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 7 %. „Elektritarbimise jätkuv kasv kuust kuusse nii tööstuste kui kodutarbijate osas kinnitab ilmselt nii paranenud reaalsust kui ka muutunud sentimenti Eesti majanduse ja selle väljavaadete osas“, lisas Veskimägi. Eesti elektritootmine ületas siseriiklikku tarbimist juulis 335 GWh ulatuses ja Eesti oli sellega ainuke eksportiv elektrisüsteem Baltikumis. Elektrienergiat müüdi riigist välja kokku 443 GWh ulatuses, millest 55% müüdi Lätti, 24% Leetu ning 22% Soome. Elektrienergiat imporditi juulikuus kokku 96 GWh, millest 61% osteti Lätist, 37% Soomest ja 2% Leedust. Läti ja Leedu tagasid juulis oma siseriikliku tarbimise elektrienergia impordiga - Lätis moodustas import üle poole siseriiklikust tarbimisest (306 GWh), Leedus ulatus imporditud elektrienergia osa koguni 70% kogutarbimisest (542 GWh). Kui Lätti imporditi elektrienergiat seda NPS Estlink hinnapiirkonnast ostes, siis Leetu imporditakse elektrienergiat suures osas kolmandatest riikidest: Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. „Baltikumi kogutarbimisest kaeti juulis kolmandate riikidest imporditud elektriga ligi 25%, seda olukorras, kus hinnatase on võrreldes eelmiste kuudega kõrgem nii NPS Estlink hinnapiirkonnas kui ka Leedu elektribörsil Baltpool. Fakt, et suhteliselt kõrgete hindade puhul elektrit ikkagi nii suures osas kolmandatest riikidest sisse ostetakse, selle asemel, et siseriiklikke tootmisvõimsusi käivitada, annab tugeva signaali uute tootmisvõimsuste ning ühenduste rajamise vajalikkusest Baltikumis. Viimased kuud on näidanud, et Baltikumi energiasõltuvus kolmandatest riikidest ei ole enam ähvardav perspektiiv, vaid tänane reaalsus“, kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Tuulikute toodang moodustas juulis 14,1 GWh, mis on ligi 35% vähem kui eelmisel kuul, moodustades 2,7 % Eesti kogutarbimisest. Selle aasta seitsme kuuga on tuulikud tootnud kokku 137,7 GWh elektrienergiat, eelmise aasta samas perioodis toodeti 86,3 GWh. Taastuvenergia toetuste saamiseks on augustikuus esitatud taotlusi 25 miljoni ning tõhusa koostootmise toetusi 2,5 miljoni krooni ulatuses. Pikemat kokkuvõtet juulikuus toimunust saab lugeda Eleringi veebilehel.