Kokkuvõte Eesti elektritarbimisest, tootmisest, elektribörsist ja bilansienergiast juulis

Elektritootmine ületas siseriiklikku tarbimist juulis 335 GWh ulatuses, seega on Eesti jätkuvalt elektrit eksportivate riikide hulgas. Elektrienergiat müüdi riigist välja kokku 443 GWh ulatuses, millest 55% müüdi Lätti, 24% Leetu ning 22% Soome. Elektrienergiat imporditi juulikuus kokku 96 GWh, millest 61% osteti Lätist, 37% Soomest ja 2% Leedust.Läti ja Leedu tagasid juulikuus oma siseriikliku tarbimise elektri impordiga -  Lätis moodustas import üle poole siseriiklikust tarbimisest (306 GWh), Leedus ulatus imporditud elektrienergia osa koguni 70% kogutarbimisest (542 GWh). Kui Lätti imporditi elektrienergiat seda NPS Estlink hinnapiirkonnast ostes, siis Leetu imporditakse elektrienergiat suures osas kolmandatest riikidest: Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Baltikumi kogutarbimisest kaeti kolmandate  riikidest imporditud elektriga ligi 25%.   Taastuvenergia   Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia maht on juulis eelmise kuuga võrreldes vähenenud pea 12%,  jäädes 5 GWh-i lähedale. Languse peamine põhjus soojuskoormuse vähenemise suveperioodil, mis piirab koostootmisjaamades elektrienergia efektiivset tootmist.Tuulikute toodang moodustas juulis 14,1 GWh, mis on ligi 35% vähem kui eelmine kuu, moodustades 2,7 %  Eesti kogutarbimisest. Selle aasta seitsme kuuga on tuulikud tootnud kokku 137,7 GWh elektrienergiat, eelmine aasta toodeti samal perioodil 86,3 GWh. Biomassist toodeti 18,4 GWh elektrit, võrreldes eelmise kuuga on vähemine ligi 80%. Peamise põhjusena võib tuua 1. juulil 2010 kehtimahakanud seadusemuudatuse, mille alusel biomassist toodetud elektrienergia eest saab toetust vaid juhul, kui see on toodetud koostootmise režiimil. See tähendab, et enam ei saa toetust kondensatsioonjaamad, kes kasutavad elektrienergia tootmiseks biomassi paralleelselt teiste kütustega. Samuti määrab koostootmise soojuse nõudlus, mis suviti on väike. Teiseks väga oluliseks teguriks oli Balti Elektrijaama koostootmisploki plaaniline katkestus, mis kestab kuni augusti lõpuni (Allikas: http://www.elering.ee/index.php?id=577 16.08.2010). Taastuvenergia toetuste saamiseks on augustikuus esitatud taotlusi 25 miljoni ning tõhusa koostootmise toetusi 2,5 miljoni krooni ulatuses.   Elektribörs Estlink hinnapiirkonna kogukäive ületas 1 TWh, keskmised päevased kauplemiskogused on nelja kuuga kasvanud 4,5 GWh-st aprillis 14,1 GWh-ni juulis. Kokku osteti juulis NPS Estlink hinnapiirkonnas kokku 443 GWh, millest Eestisse jäi 202 GWh, mis moodustab Eesti sisetarbimisest ligikaudu 39%.  Keskmised päevased kauplemiskogused on võrreldes aprilliga kasvanud juulis 68 % võrra, koguste tõusu üheks põhjuseks on süsteemidevaheliste kahepoolsete lepingute ületoomine börsile, lisaks on oma mõju avaldanud suvised ülekoormused Eesti ja Läti elektrisüsteemide vahel. Eestisiseseks tarbimiseks ostetud elektrienergia kogused on nelja kuuga tõusnud poole võrra. Oluline sündmus oli 25. juulil, mil NPS Estlink hinnapiirkonna kogukäive ületas 1 TWh piiri, see on ligi 13% Eesti 2009. aasta elektritarbimisest.   Juulis osteti NPS Estlink hinnapiirkonnas kokku 443 GWh, millest Eestisse jäi 202 GWh, mis moodustab ligikaudu 39% Eesti sisetarbimisest. Võrreldes juunikuuga pole tulemused Lätist NPS Estlink hinnapiirkonda müüdud koguste osas märkimisväärselt muutunud, Soomest ostetud kogus NPS Estlink hinnapiirkonda on suurenenud ligikaudu 40% võrra. Peamiseks Soomest imporditud energia suurenemise põhjuseks on juulikuus toimunud avariilised väljalülitumised ning Eesti tootmisjaamade katkestused, millest tulenevalt oli ka kõrgeima NPS Estlink hinnapiirkonna tunnihinna korral võimsusvoog suunaga Soomest Eestisse. Lisaks sellele on Läti ja samuti ka Leedu jätkuvalt defitsiidis ning näiteks Lätis oleks oma generaatorite käivitamise kulud olnud tunduvalt kõrgemad elektribörsil müüdud elektrienergia hindadest.Estlink hinnapiirkonnas müüdud kogused on samuti tõusvas trendis ning nelja kuu kokkuvõttes on müüdud kogused kasvanud 38%. Juulis müüdi NPS Estlink hinnapiirkonnas kokku 496 GWh, millest 85 GWh (17%) müüdi läbi Estlink merekaabli Soome hinnapiirkonda.Hind elektribörsil oli juulis nelja kuu kõrgeim. Juulikuu keskmine hind oli 47,9 EUR/MWh. Kõrge hinna kujunemise peamiseks põhjuseks olid piirangud Venemaa ja Soome ning Soome ja Rootsi vahel, kus süsteemipiirangute tõttu vähenes ülekandevõimsus 1950 MW võrra.   Estlink ja Finland hinnapiirkondades oli juulis 65,7% ajast sama hind.  Nelja kuu kokkuvõttes on NPS Estlink hinnapiirkonna keskmiseks hinnaks kujunenud 39,3 EUR/MWh.   Leedu elektribörsil  Baltbool oli keskmine elektri hind juulis 49,92 EUR/MWh, mis on võrreldes Estlink hinnaga keskmiselt 4% kõrgem. Hind Leedu elektribörsil oli Estlink hinnapiirkonna hinnast kõrgem 84% ajast.   Bilansienergia Elektrisüsteemi bilansi hoidmiseks tuleb Eleringi elektrisüsteemi juhtimiskeskusel tellida elektrijaamade reguleerimistarneid või avariireservide käivitamisi. Juulikuus ostis Elering  üles-reguleerimist ning avariireservide käivitamisi kokku 12,6 GWh ulatuses ning müüs Eesti elektrisüsteemi bilansi hoidmiseks alla-reguleerimist kokku 1,1 GWh ulatuses. Eesti elektrisüsteemi ebabilansi katmiseks importis Elering bilansienergiat 12,4 GWh, bilansienergiat eksporditi 3,4 GWh. Bilansienergia kõrgeimaks müügihinnaks juulikuus kujunes 171,88 EUR/MWh eest ja madalaimaks ostuhinnaks 9,94 EUR/MWh eest.