Juunikuu majandustulemused

Juunis tarbiti Eesti elektrisüsteemis 504 GWh elektrit, mis võrreldes eelmise aasta sama ajaga on ligi 3 protsenti enam. 2010. aasta esimesel poolaastal on elektrijaamadest võrku antud elektrienergia osakaal võrreldes 2009. aasta sama ajaga kasvanud ligi 30%, mis tähendab, et  sel aastal on Eesti elektrisüsteemist elektrienergiat  valdaval osal ajast eksporditud. Oluliselt enam (30%) võrreldes eelmise aastaga eksporditi elektrienergiat ka juunikuus (419 GWh vs 291 GWh 2009. aastal). Eesti importis juunis 86 GWh elektrit, aasta tagasi oli sama number 137 GWh. Lähiregioonist eksportis juunikuus elektrit lisaks Eestile ka Loode-Venemaa.  Netoimportijad aga olid Läti, Leedu ja VF Kaliningradi oblast.  Eriti just öötundidel tekkinud suur elektridefitsiit nii Lätis kui Leedus tõi välja ohud elektrivarustuskindlusele kui Eesti-Läti-Pihkva läbilõikel tekkisid suured ülekoormused. TaastuvenergiaTõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia maht jäi juunis eelmise kuuga samale tasemele ning  ulatus  5,7 GWh-ni. Jätkuvale koostootmise režiimi tõhususe nõuete täitmisele on  kaasa aidanud juunikuu esimese poole jahedad ilmad ning sooja vee vajadus nii kodumajapidamistes kui soojusenergia nõudlus tööstuslikes protsessides. Biomassist toodeti 85,3 GWh elektrit.Tuulikute toodang moodustas juunis 21,7 GWh, olles 4,3 %  Eesti kogutarbimisest. Kuue kuuga on tuulikud tootnud aastatagusega võrreldes poole enam,  kokku 120,5 GWh elektrit. Eelmine aasta oli sama number 73,5 GWh.Taastuvenergia toetuste saamiseks on juunikuus esitatud taotlusi 86 miljoni ning tõhusa koostootmise toetuse taotlusi 2,9 miljoni ulatuses.Elektriturg juunis: päevased kauplemismahud elektribörsi Estlink hinnapiirkonnas on võrreldes maikuuga kasvanud ligi poole võrra, ostetud elektrienergia koguste maht on  kasvanud 48,5% ja müüdud kogused 64,5%. Estlink hinnapiirkonna keskmiseks hinnaks kujunes 38,5 EUR/MWh, maiga võrreldes on hind kasvanud 10%. Elektriturult ostetud energia moodustas juunis Eesti sisetarbimisest ligi 42% ning on seega kuuga kasvanud 17 % võrra. Päevased ostumahud suurenesid 5,6 GWh-lt mais 11,9 GWh-ni juunis. Kokku osteti Estlink hinnapiirkonnas 356 GWh ja müüdi 456 GWh, millest 119 GWh ehk ligi 26% liikus läbi Estlink merekaabli Soome hinnapiirkonda. Soomest Eestisse liikus 19 GWh. Lätti müüdi  juunikuus 142 GWh elektrit, osteti vaid 1,5 GWh. Maikuuga võrreldes vastupidiseks muutunud elektri liikumise suuna tingis Läti hüdrojaamade genereerimise võime vähenemine. (Mais oli samad andmed vastavalt 1,5 GWh ja 182 GWh).  Konkurentsiameti andmetel tegutseb tänase seisuga elektriturul 258 vabatarbijat. Avatud turul on võimalik elektrit osta kahepoolsete lepingute alusel või elektribörsilt (Nord Pool Spot). Vabaturul elektri ostmist vahendab Eestis täna neli bilansihaldurit.Elektrituru avamise eemärk on võimaldada konkurentsi erinevate elektritootjate vahel Põhja- ja Baltimaade regioonis, et pakkuda tarbijatele suuremat võimalust valida tarnijaid ning tarnijatele ligipääsu uutele turgudele. BilansienergiaEesti elektrisüsteemis osalevate turuosaliste bilansivastutust jagavad täna 4 bilansihaldurit, kelle poolt koostatud bilansiplaanide alusel Elering vastutab ja juhib Eesti elektrisüsteemi.Juunikuus ostis Elering Eesti elektrisüsteemi bilansi hoidmiseks üles-reguleerimist ning avariireservide käivitamisi kokku 3,97 GWh ulatuses ning aasta tagasi vastavalt 0,5 GWh. Juunikuus Elering müüs Eesti elektrisüsteemi bilansi hoidmiseks alla-reguleerimist kokku 0,05 GWh ulatuses.Eesti elektrisüsteemil on oma ebabilansi katteks avatud tarne leping Läti elektrisüsteemiga ning  lepingu järgi on avatud tarnijaks AS Latvenergo. Juunikuus importis Eesti elektrisüsteem bilansienergiat 12,3 GWh, aasta tagasi oli sama number 5 GWh. Eesti elektrisüsteemi bilansienergia ekspordiks kujunes 2,8 GWh ning aasta tagasi vastavalt 7 GWh.Bilansihaldurid esitavad Eleringile andmed planeeritava elektri tootmise ja tarbimiskoguste kohta. Esitatud andmete erinemisel tegelikust ostab ja müüb Elering bilansside tasakaalustamiseks bilansienergiat. Juunikuus müüs Elering bilansienergiat kokku 22,7 GWh ja ostis bilansihalduritelt 9,4 GWh ulatuses. Bilansienergia kõrgeimaks müügihinnaks juunikuus kujunes 74,4 EUR/MWh eest ja madalaimaks ostuhinnaks 10 EUR/MWh eest. 2010. aastal oli kõrgeim bilansienergia müügihind olnud jaanuaris, mil bilansienergia maksimaalseks müügihinnaks kujunes 335 EUR/MWh eest.Elering avaldab igal tööpäeval üle-eelmise päeva tundide kohta bilansienergia ostu- ja müügihinnad oma veebilehel.