Liigu edasi põhisisu juurde

Baltikumi elektrisüsteemi ja elektrituru paremaks korraldamiseks toimub täna, 26.augustil Vilniuses Balti riikide elektrisüsteemihaldurite kohtumine, kus arutluse keskpunktis on regiooni varustuskindluse tagamiseks vajalike tootmisvõimsuste olemasolu ning elektriimpordi reeglid kolmandatest riikidest.

Kolmandatest riikidest pärit elektri Euroopa Liidu elektriturule lubamise reeglite kokkuleppimisega on kiire, kuna seoses keskkonnamaksude puudumise, madalamate ohutusnõuete, mitte turupõhise kütuse hinna ning paljude teiste Euroopa Liidu turul valitsevatest tingimustest erinevate tegurite tõttu on Venemaal võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega elektri tootmine oluliselt odavam. Eleringi hinnangul on Põhja-Balti elektrituru moonutusteta toimimise tagamiseks vajalik kolmandate riikidest pärit elektri suhtes rakendada ühesugust lähenemist vähemalt ühes elektrituru piirkonnas töötavate Balti riikide ja Soome poolt. Balti riikide koondatud elektritarbimisest moodustab kolmandatest riikidest päris import 25%, Soomes  on sama number 14%. Balti riikidest müüb elektrit riigist välja ainsana Eesti, kuid Eleringi koostatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande kohaselt võib uute investeeringute puudumisel ka Eestis tekkida tootmisvõimsuste ebapiisavus 2016. aastal, mil suletakse rangemate keskkonnanõuete rakendumisel mitu Narva elektrijaamade plokki. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et kaitsemeetmeid rakendamata kolmandatest riikidest pärit elektrile ei ole võimalik tagada ausat konkurentsi elektriturul. Lähtuvalt Eleringi poolt koostatud varustuskindluse aruandest on tõenäoline, et sellises olukorras ei ole investorid valmis investeerima täiendavate tootmisvõimsuste rajamisse Balti riikides. See toob kaasa süveneva tootmisvõimsuste defitsiidi Baltikumis, mis suurendab oluliselt varustuskindluse ja hinna riske. “Küsimuse tõsidust näitab tänane olukord turul, kus isegi kõrgete elektrihindade juures ostetakse elekter olulises osas kolmandatest riikidest, selle asemel, et käivitada siseriike tootmisvõimsusi. Kui need tootmisvõimsused ei ole tasuvad tänaste elektrihindade juures, siis võib meil ju Baltikumis olla paberil piisavalt tootmisvõimsusi, kuid tegelikkuses oleme jõudnud juba elektridefitsiiti”,  ütles Veskimägi. Eleringi poolt on pakutud mitmeid lahendusi olukorra parandamiseks, mida üheaegselt rakendades saaks ebaausat konkurentsi elektriturul vähendada. Parim lahendus oleks nn keskkonnamaksu kehtestamine, kus maksu suurus oleneks otseselt CO2 hinnast turul. See eeldab aga laiema poliitilise kokkuleppe saavutamist EL tasemel, mis ka õnnestumisel oleks pikaajaline protsess. Alternatiivseteks võimalusteks, mida täna kolleegidele tutvustatakse, on füüsiliste impordipiirangute rakendamine, võimsusoksjon kolmandate riikide piiril, täiendava võrgutariifi rakendamine antud elektrile.  Tänasel Eleringi, ASTi ja Litridi arutelul vaadatakse koos põhjamaade elektribörsi NPS juhtidega läbi ka sammud ühtse Balti elektrituru ning NPS hinnapiirkondade  avamiseks ka Lätis ja Leedus võimalikult kiiresti. Vaatamata eelnevatele kokkulepetele valitsuste ja TSO-de tasemel, on Lätis ja Leedus hinnapiirkondade loomine hakanud venima. Taavi Veskimägi ütles, et eile Estlink hinnapiirkonnas toimunud drastiline hinnakõikumine oleks võinud olemata olla, kui Baltimaades oleks jõutud juba ühtse elektrituruni, kus tegutseks suur hulk müüjaid ja tootjaid. See kõik muudaks elektrituru oluliselt likviidsemaks. “Seetõttu teeme Eesti süsteemihaldurina kõik endast oleneva ka Läti ja Leedu elektribörsi käivitamiseks, kuigi see ei ole otseselt meie ülesanne, “ lisas ta.