Kiirem sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on pingelise ajakavaga teostatav

Eesti, Läti ja Leedu peaminister leppisid täna kokku Balti riikide kiiremas sünkroniseerimises Mandri-Euroopa elektrivõrgu ja selle sagedusalaga. Eleringi kui süsteemihalduri vaatest on kiirem sünkroniseerimine võimalik, kuid eeldab käimasolevate põhjalike riskianalüüside tulemustega arvestamist. 

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on Eesti vaatamata väga keerulisele olukorrale ehitusturul püsinud sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute valmimisega varem kavandatud graafikus. „Vastavalt aga riigijuhtide tasemel tehtud otsusele tuua sünkroniseerimine varasemaks kui varem kokku lepitud 2025. aasta lõpp, oleme valmis selle nimel pingutama ja leidma võimalusi, kuidas teha seda minimaalsete riskide ja kuluga tarbijale,“ ütles Veskimägi.

Kiirema sünkroniseerimise teeb võimalikuks pingutus selle nimel, et Elering toob Eesti-Läti ühe elektriühenduse mahuka rekonstrueerimise palju varasemaks. „Eesti elektritarbija jaoks teeb vastuvõetavate riskidega kiirema sünkroniseerimise võimalikuks teise Eesti-Läti ühenduse rekonstrueerimise ajakava nihutamine 2025. aasta oktoobrist 2024. aasta lõppu,“ lisas Veskimägi. Desünkroniseerimise varasema tähtaja kokku leppimisel on nimetetud liini varasemaks toomise kõrval olulised ka teised asjaolud, mida selgitavad käimasolevad uuringud. Lisaks on kohustuslik enne  sünkroniseerimist läbi viia Balti elektrisüsteemi isoleeritud töö test.

Esimene Eesti-Läti ühendus, mis koosneb kahest läbi Eesti kulgevast kõrgepingeliinist, on kohe täielikult rekonstrueeritud ja töösse tagasi minemas. 2020. aastal valmis lisaks kahele rekonstrueeritavale ühendusele ka täiesti uus Eesti ja Läti vaheline ühendus.

 Lisaks mitmete oluliste kõrgepingeliinide rekonstrueerimisele on sünkroniseerimiseks vajalikud ka kolm sünkroonkompensaatorit. Püssi sünkroonkompensaator on valmis ja tänasega ka peatöövõtja Siemens Energy poolt Eleringile üle antud. Teise, Kiisa sünkroonkompensaatori suuremad seadmed on transporditud ning kolmanda, Viru jaama ehitus on samuti alanud.

 Lisaks infrastruktuuri projektidele on olulised ka IT- ja juhtimissüsteemide uuendamised. Olulisemad neist on uus energiajuhtimissüsteem SCADA koos sagedusreguleerimise võimega. Tehtavate uuendustega lisanduvad juhtimiskeskusele uued võimed, näiteks sageduse juhtimine, stabiilsuse hindamine ja paraneb süsteemi küberturvalisus.