Liigu edasi põhisisu juurde

eu rahastus

Balti riikide elektrisüsteem on tehniliselt võttes osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist. Riskide maandamiseks ja turu laiendamiseks plaanime ühendada end Venemaa küljest lahti, et liituda Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. 

Järgnevad küsimused ja vastused kirjeldavad erakorralise sünkroniseerimisega seonduvat. 

Kas risk, et Venemaa desünkroniseerib Eesti ja Balti riigid oma elektrisüsteemist, on suurenenud?

Eesti, Läti ja Leedu on valmistunud Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist lahkuma aastaid. See on planeeritud 2025. aasta algusesse, mis ajaks saavad valmis kõik selleks vajalikud investeeringud. Riski tõenäosus, et Venemaa desünkroniseerib Eesti ja teised Balti riigid oma elektrisüsteemist erakorraliselt, on olnud tavapärasest suurem alates 2022. a. veebruarist, mil Venemaa ründas Ukrainat. Elering, naaberriikide süsteemihaldurid ja kohalikud elektritootjad  on selleks ühiselt valmistunud ja vajadusel sünkroniseeritakse Eesti elektrivõrk Mandri-Euroopa sagedusalaga nii, et elektritarbija muutust ei märkagi. Sellest tulenevalt on elektrikatkestuste oht sellises olukorras väike.

Kui Balti riigid on erakorraliseks desünkroniseerimiseks valmis, siis miks ei tee me seda ise varem?

Baltimaade elektrisüsteemi Mandri-Euroopaga sünkroniseerimine selliselt, et see oleks tarbijale kulutõhus, nõuab suuri investeeringuid. Mitmed neist on juba tehtud – valmis on Eesti ja Soome vaheline elektriühendus Estlink 2, Kiisa avariireservelektrijaam aitab Eestil iseseisvalt oma elektrisüsteemis tasakaalu hoida, ehitatud on  kolmas Eesti ja Läti vaheline elektriliin. Palju on aga veel töös. Ühed olulisemad neist on kolm sünkroonkompensaatorit, millest Püssis asuv on juba valminud. Samuti on veel rekonstrueerimisel Viru-Tsirguliina 330 kV elektriliin. 

Augustis 2023 leppisid Balti riikide peaministrid kokku kiiremas sünkroniseerimise kavas- kui enne seda oli ühine kokkulepe sünkroniseerida Balti riikide võrgud Mandri-Euroopa võrguga 2025.a lõpuks/ 2026. a. alguseks, siis uue kokkuleppega võeti eesmärgiks valmis saada aastajagu varem ehk 2025. a alguseks. Loe lähemalt: https://elering.ee/balti-peaministrid-lahkume-venemaa-elektrivorgust-hi…

Vajadusel saame kindlasti ka täna Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamise korral hakkama, aga see tähendaks täiendavaid kulusid ja ebamugavusi. Plaanijärgne desünkroniseerimine on kõige tõhusam ja seetõttu on mõistlik sellega jätkata seni kuni võimalik.

Milliseid samme on Elering astunud seoses erakorralise desünkroniseerimise tõenäosuse suurenemisega ja sellest tulenevate riskide maandamiseks?

Baltimaad ei ole enam sõltuvuses Venemaal toodetud elektrist - elektrikaubandus Baltimaade ja Venemaa vahel on tänaseks lõppenud. Seega, isegi kui Venemaa süsteemihaldur peaks meid ühepoolselt oma süsteemist eraldama, ei kaasne olukorda, kus elektri tootmine ei kata tarbimist ja  ei teki sellest tulenevat sageduse langust, mis võiks viia süsteemi osalisele või täielikule kustumisele. Selle riski oleme me maandanud, hoides Baltimaad Venemaa suhtes võimalikult tasakaalus.

Teiseks oleme suurendanud valmisolekut selliselt, et erakorralise desünkroniseerimise korral oleksid Balti riigid 6-12 tunni jooksul valmis sünkroniseeruma Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Selle jaoks on Leedus tehniliselt paigas ja testitud Alytuse alajaamas trafod, mis tagavad tehnilise valmisoleku sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga LitPol lingi kaudu tundide jooksul. Oleme sõlminud lepingud ja pannud paika tegevused Mandri-Euroopa süsteemihalduritega kolme Balti riigi automaatseks ühendamiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga, kui Venemaa või Valgevene meid oma sagedusalast välja lülitavad. Põhjamaadega on meil kokku lepitud sageduse reguleerimise toetamise protsessid alalisvoolu ühenduste kaudu. Oleme sõlminud lepingud ja pannud paika tegevused vajalike kohalike tootmisvõimekustega, et tagada sageduse juhtimise võimekus isoleeritud töö ja Mandri-Euroopaga avariisünkroniseerimise ajal. Samuti oleme viinud sisse vajalikud võimekused ning protsessid elektrisüsteemi juhtimissüsteemidesse ja meie inimesed on läbinud selleks vajalikud treeningud ning õppused.  

Kui suur on blackouti ehk elektrisüsteemi kustumise oht erakorralise sünkroniseerimise korral?

Süsteemi täielik kustumine on sisuliselt välistatud. On olemas väga väike tõenäosus, et lühiajaliselt on vaja ühes või teises kohas elektritarbimist piirata, et säilitada elektrisüsteemis tasakaal tootmise ja tarbimise vahel. Elering teeb kõik endast oleneva, et hoida elektrisüsteem tervikuna töös ja sellest tulenevalt eelistab võimalikus keerulises olukorras tarbimise roteeruvat piiramist selleks, et hoida kogu süsteemi tervikuna töös. Meil on suurima jaotusvõrgu Elektrileviga lepitud kokku 200 MW ulatuses alajaamade kaupa tarbimist, mida vajadusel kahetunnise intervalliga roteeruvalt piirata juhul, kui peaks tekkima olukord, et tootmine ei kata tarbimist, mis on vähetõenäoline, aga mida ei saa täielikult välistada.

 

Järgnevad küsimused ja vastused kirjeldavad, mida, miks ja millal tehakse ning kes ja kuidas sellest võidavad. 

Balti riikide elektrisüsteem on praegu otseses sõltuvuses Venemaast, mis kätkeb endas riske. Nende maandamiseks ja turu laiendamiseks oleme protsessis, mille eesmärk on end Venemaast lahti ühendada ning liituda Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga.

Tarbija jaoks toimub üleminek märkamatult, aga selle eelduseks on olemasolevate võrkude tugevdamine, süsteemi intertsi lisavate sünkroonkompensaatorite rajamine ning Leedu ja Poola vaheliste ühenduste väljaehitamine.

 

Oleme sõltuvuses Venemaa energiasüsteemist, mida võib meie vastu ära kasutada. Poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult on Balti riigid osaks Lääne-Euroopast, sestap on igati loogiline, et ka elektrisüsteem on osa Mandri-Euroopa sagedusalast. Nii vähenevad süsteemi juhtimisega seotud riskid ja paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete energiaturvalisus.

Selleks, et tänaseid ühendusi Baltimaade ja Venemaa ning Valgevene vahel oleks võimalik kasutada peale Baltimaade sünkroniseerimist Mandri-Euroopa süsteemiga, tuleks teha märkimisväärseid investeeringuid konverteralajaamade ehitamiseks. Nende rajamise vajadust ja kulude katmist pole praeguse seisuga kokku lepitud.

Ettevalmistuste käigus tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. 2025. aasta lõpus lülitavad Balti riigid välja vahelduvvooluühendused Venemaa ja Valgevenega. Lõpptarbija jaoks toimub üleminek märkamatult.

Elering rekonstrueerib Narva piirkonnast algavad ja Valga lähistel Lätti suunduvad võimsad 330-kilovoldised elektriliinid. Tegu on 1950. ja 1960. aastatel ehitatud liinidega, mille eluiga on lõppemas. Samuti on juba valmis ehitatud kolmas elektriühendus Lätiga, mis algab Harku alajaamast Tallinna lähistel. Sageduse stabiilsuse tagamiseks rajatakse süsteemi inertsi lisavad sünkroonkompensaatorid, uuendatakse elektrisüsteemi ja olemasolevate alalisvooluühenduste juhtimise süsteeme.

Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on 298 miljonit eurot. Investeeringud jagunevad kahte etappi. Esimene etapp hõlmab kolme riigi sisemiste elektrivõrkude tugevdamist, mille 430 miljoni euroni ulatuvast investeeringust katab 75 protsenti Euroopa Liit. Investeeringute teise etapi maht on 1,2 miljardit eurot, see sisaldab peamiselt vajalike ühenduste loomist Leedu ja Poola vahele ning sageduse reguleerimiseks vajalike kompensaatorite rajamist kõigisse riikidesse. Ka investeeringute teist etappi rahastab Euroopa Liit 75% ulatuses.

Eestis läheb suurem osa investeeringutest Narva piirkonnast algavate ning Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide rekonstrueerimisele, mis tehakse ära projekti esimese etapi käigus. Selleks vajalikust 140 miljonist eurost rahastab 75% Euroopa ühendamist toetav fond CEF, ülejäänu tuleb Ülekoormustulu Fondist. Projekti teise etapi käigus uuendatakse elektrisüsteemi juhtimissüsteemi ning ehitatakse välja seadmed pinge ja sageduse reguleerimiseks. Teise etapi kulu on Eesti jaoks 111 miljonit eurot, mida 75% ulatuses rahastab samuti CEF fond.

Pole välistatud, et olemasolevates elektrijaamades tuleb täpsustada seadistusi, et jaamad oleksid valmis sageduse reguleerimiseks ja võnkumiste summutamiseks. Elektrijaamadel on kohustus täita kõiki nõudeid, mis kehtisid selle ehitamise ajal, aga kõik sellised kulud, mis on vajalikud elektrijaama ümber seadistamiseks võrreldes selle ehitamise ajal kehtinud nõuetega, rahastatakse süsteemihalduri poolt.

Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF fond toetab projektikulude katmist Eestis 75 protsendi ulatuses. Kui Eesti poleks sünkroniseerimise projektiga liitunud, oleks tulnud siinsete liinide rekonstrueerimiseks leida paarsada miljonit, mis tähendanuks tarbijale hinnatõusu.

Balti riikide peaministrite ühise kokkuleppe ja süsteemihaldurite täiendava kokkuleppe järgi toimub sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga 2025. a. alguses. Loe lähemalt: https://elering.ee/balti-peaministrid-lahkume-venemaa-elektrivorgust-hiljemalt-2025-aasta-alguses

Narva piirkonnast algavad ja Valga lähistel Lätti suunduvad 330-kilovoldised elektriliinid, mille eluiga on lõppemas, rekonstrueeritakse aastatel 2020-2024. Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera õhuliinid rekonstrueeritakse aastaks 2023 ning Viru Tsirguliina aastaks 2024. Võrku stabiliseerivate sünkroonkompensaatrorite ehitus algab aastal 2021 ja lõppeb aastal 2024.

Lätis ja Leedus toimub võrkude tugevdamine ja kompensaatorite ehitamine Eestiga sarnases ajagraafikus. 

Eesti inimestele annab sünkroniseerimine turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestis, mitte Venemaal. 

Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse. Kuna sünkroniseerimine võimaldab taotleda Euroopa Liidu toetust ka amortiseerunud kõrgepingeliinide rekonstrueerimiseks, ei tule selleks vajaminev investeering tarbija taskust.  Võrgutasu ei tõuse ja elektritarbijatele ülekantavad lisakulud on minimaalsed. Üleminek ühest sagedusalast teise toimub tarbija jaoks märkamatult ning võrguteenuse kvaliteet ei muutu.

Eesti on ühinenud süsiniku neutraalsuse eesmärgiga, mille sihiks on pidurdada üleilmset kliimamuutust. Pole mõeldav panustada kodumaal taastuvasse energiasse ja tarbida samal ajal teadmata keskkonnamõjuga kolmandatest riikidest pärit elektrit. Sünkroniseerimine lõpetab võimaliku süsinikulekke riski ja parandab võimalusi elektri tootmiseks taastuvatest allikatest.

Elektritootjad ja -kauplejad saavad suurema ja paindlikuma turu ning uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Olemasolevate turgude kõrvale tekivad uued, mis suurendavad elektritootjate müügivõimalusi. Süsteemihaldurid toovad elektriturule uued tooted, mis annavad turuosalistele võimaluse uute teenuste pakkumiseks. Elektrikaubandus Venemaa ja Valgevenega sünkroniseerimise järel lõppeb.

Peame tulevikus veelgi paremini mõistma ja oskama vigadeta juhtida sageduse reguleerimise protsessi. Muu hulgas vajame täit selgust, kuidas reageerivad sageduse muutusele Eestis tegutsevad elektrijaamad. Peame arendama elektrisüsteemi operatiivse juhtimise võimekust olukorras, kus sageduse juhtimine on meie vastutus.

Balti riikide elektrisüsteem on praegu otseses sõltuvuses Venemaast, mis kätkeb endas riske. Nende maandamiseks ja turu laiendamiseks oleme protsessis, mille eesmärk on end Venemaast lahti ühendada ning liituda Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga.

Tarbija jaoks toimub üleminek märkamatult, aga selle eelduseks on olemasolevate võrkude tugevdamine, süsteemi intertsi lisavate sünkroonkompensaatorite rajamine ning Leedu ja Poola vaheliste ühenduste väljaehitamine.

 

Oleme sõltuvuses Venemaa energiasüsteemist, mida võib meie vastu ära kasutada. Poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult on Balti riigid osaks Lääne-Euroopast, sestap on igati loogiline, et ka elektrisüsteem on osa Mandri-Euroopa sagedusalast. Nii vähenevad süsteemi juhtimisega seotud riskid ja paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete energiaturvalisus.

Selleks, et tänaseid ühendusi Baltimaade ja Venemaa ning Valgevene vahel oleks võimalik kasutada peale Baltimaade sünkroniseerimist Mandri-Euroopa süsteemiga, tuleks teha märkimisväärseid investeeringuid konverteralajaamade ehitamiseks. Nende rajamise vajadust ja kulude katmist pole praeguse seisuga kokku lepitud.

Ettevalmistuste käigus tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. 2025. aasta lõpus lülitavad Balti riigid välja vahelduvvooluühendused Venemaa ja Valgevenega. Lõpptarbija jaoks toimub üleminek märkamatult.

Elering rekonstrueerib Narva piirkonnast algavad ja Valga lähistel Lätti suunduvad võimsad 330-kilovoldised elektriliinid. Tegu on 1950. ja 1960. aastatel ehitatud liinidega, mille eluiga on lõppemas. Samuti on juba valmis ehitatud kolmas elektriühendus Lätiga, mis algab Harku alajaamast Tallinna lähistel. Sageduse stabiilsuse tagamiseks rajatakse süsteemi inertsi lisavad sünkroonkompensaatorid, uuendatakse elektrisüsteemi ja olemasolevate alalisvooluühenduste juhtimise süsteeme.

Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on 298 miljonit eurot. Investeeringud jagunevad kahte etappi. Esimene etapp hõlmab kolme riigi sisemiste elektrivõrkude tugevdamist, mille 430 miljoni euroni ulatuvast investeeringust katab 75 protsenti Euroopa Liit. Investeeringute teise etapi maht on 1,2 miljardit eurot, see sisaldab peamiselt vajalike ühenduste loomist Leedu ja Poola vahele ning sageduse reguleerimiseks vajalike kompensaatorite rajamist kõigisse riikidesse. Ka investeeringute teist etappi rahastab Euroopa Liit 75% ulatuses.

Eestis läheb suurem osa investeeringutest Narva piirkonnast algavate ning Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide rekonstrueerimisele, mis tehakse ära projekti esimese etapi käigus. Selleks vajalikust 140 miljonist eurost rahastab 75% Euroopa ühendamist toetav fond CEF, ülejäänu tuleb Ülekoormustulu Fondist. Projekti teise etapi käigus uuendatakse elektrisüsteemi juhtimissüsteemi ning ehitatakse välja seadmed pinge ja sageduse reguleerimiseks. Teise etapi kulu on Eesti jaoks 111 miljonit eurot, mida 75% ulatuses rahastab samuti CEF fond.

Pole välistatud, et olemasolevates elektrijaamades tuleb täpsustada seadistusi, et jaamad oleksid valmis sageduse reguleerimiseks ja võnkumiste summutamiseks. Elektrijaamadel on kohustus täita kõiki nõudeid, mis kehtisid selle ehitamise ajal, aga kõik sellised kulud, mis on vajalikud elektrijaama ümber seadistamiseks võrreldes selle ehitamise ajal kehtinud nõuetega, rahastatakse süsteemihalduri poolt.

Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF fond toetab projektikulude katmist Eestis 75 protsendi ulatuses. Kui Eesti poleks sünkroniseerimise projektiga liitunud, oleks tulnud siinsete liinide rekonstrueerimiseks leida paarsada miljonit, mis tähendanuks tarbijale hinnatõusu.

Balti riikide peaministrite ühise kokkuleppe ja süsteemihaldurite täiendava kokkuleppe järgi toimub sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga 2025. a. alguses. Loe lähemalt: https://elering.ee/balti-peaministrid-lahkume-venemaa-elektrivorgust-hiljemalt-2025-aasta-alguses

Narva piirkonnast algavad ja Valga lähistel Lätti suunduvad 330-kilovoldised elektriliinid, mille eluiga on lõppemas, rekonstrueeritakse aastatel 2020-2024. Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera õhuliinid rekonstrueeritakse aastaks 2023 ning Viru Tsirguliina aastaks 2024. Võrku stabiliseerivate sünkroonkompensaatrorite ehitus algab aastal 2021 ja lõppeb aastal 2024.

Lätis ja Leedus toimub võrkude tugevdamine ja kompensaatorite ehitamine Eestiga sarnases ajagraafikus. 

Eesti inimestele annab sünkroniseerimine turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestis, mitte Venemaal. 

Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse. Kuna sünkroniseerimine võimaldab taotleda Euroopa Liidu toetust ka amortiseerunud kõrgepingeliinide rekonstrueerimiseks, ei tule selleks vajaminev investeering tarbija taskust.  Võrgutasu ei tõuse ja elektritarbijatele ülekantavad lisakulud on minimaalsed. Üleminek ühest sagedusalast teise toimub tarbija jaoks märkamatult ning võrguteenuse kvaliteet ei muutu.

Eesti on ühinenud süsiniku neutraalsuse eesmärgiga, mille sihiks on pidurdada üleilmset kliimamuutust. Pole mõeldav panustada kodumaal taastuvasse energiasse ja tarbida samal ajal teadmata keskkonnamõjuga kolmandatest riikidest pärit elektrit. Sünkroniseerimine lõpetab võimaliku süsinikulekke riski ja parandab võimalusi elektri tootmiseks taastuvatest allikatest.

Elektritootjad ja -kauplejad saavad suurema ja paindlikuma turu ning uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Olemasolevate turgude kõrvale tekivad uued, mis suurendavad elektritootjate müügivõimalusi. Süsteemihaldurid toovad elektriturule uued tooted, mis annavad turuosalistele võimaluse uute teenuste pakkumiseks. Elektrikaubandus Venemaa ja Valgevenega sünkroniseerimise järel lõppeb.

Peame tulevikus veelgi paremini mõistma ja oskama vigadeta juhtida sageduse reguleerimise protsessi. Muu hulgas vajame täit selgust, kuidas reageerivad sageduse muutusele Eestis tegutsevad elektrijaamad. Peame arendama elektrisüsteemi operatiivse juhtimise võimekust olukorras, kus sageduse juhtimine on meie vastutus.