Liigu edasi põhisisu juurde

Balti riikide elektrisüsteem on tehniliselt võttes osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist.  Riskide maandamiseks ja turu laiendamiseks plaanime ühendada end Venemaa küljest lahti, et liituda Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. 

Järgnevad küsimused ja vastused kirjeldavad, mida, miks ja millal tehakse ning kes ja kuidas sellest võidavad. 

Balti riikide elektrisüsteem on praegu otseses sõltuvuses Venemaast, mis kätkeb endas riske. Nende maandamiseks ja turu laiendamiseks oleme alustanud protsessi, mille eesmärk on end Venemaast lahti ühendada ning liituda Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. Tarbija jaoks toimub üleminek märkamatult, aga selle eelduseks on olemasolevate võrkude tugevdamine, süsteemi intertsi lisavate kompensaatorite rajamine ning Leedu ja Poola vaheliste ühenduste väljaehitamine.

 

Oleme sõltuvuses Venemaa energiasüsteemist, mida võib meie vastu ära kasutada. Poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult on Balti riigid osaks Lääne-Euroopast, sestap on igati loogiline, et ka elektrisüsteem on osa Mandri-Euroopa sagedusalast. Nii vähenevad süsteemi juhtimisega seotud riskid ja paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete energiaturvalisus.

Selleks, et tänaseid ühendusi Baltimaade ja Venemaa ning Valgevene vahel oleks võimalik kasutada peale Baltimaade sünkroniseerimist Mandri-Euroopa süsteemiga, tuleks teha märkimisväärseid investeeringuid konverteralajaamade ehitamiseks. Nende rajamise vajadust ja kulude katmist pole praeguse seisuga kokku lepitud.

Ettevalmistuste käigus tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks ehitatakse praegune alalisvooluühendus Leedu ja Poola vahel ümber vahelduvvooluühenduseks ning riikide vahele rajatakse uus 700-megavatine merealune alalisvooluühendus. 2025. aasta lõpus lülitavad Balti riigid välja vahelduvvooluühendused Venemaa ja Valgevenega. Lõpptarbija jaoks toimub üleminek märkamatult.

Elering rekonstrueerib Narva piirkonnast algavad ja Valga lähistel Lätti suunduvad võimsad 330-kilovoldised elektriliinid. Tegu on 1950. ja 1960. aastatel ehitatud liinidega, mille eluiga on lõppemas. Samuti on juba ehitamisel kolmas elektriühendus Lätiga, mis algab Harku alajaamast Tallinna lähistel. Sageduse stabiilsuse tagamiseks rajatakse süsteemi inertsi lisavad sünkroonkompensaatorid, uuendatakse elektrisüsteemi ja olemasolevate alalisvooluühenduste juhtimise süsteeme.

Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on 298 miljonit eurot. Investeeringud jagunevad kahte etappi. Esimene etapp hõlmab kolme riigi sisemiste elektrivõrkude tugevdamist, mille 430 miljoni euroni ulatuvast investeeringust katab 75 protsenti Euroopa Liit. Investeeringute teise etapi maht on 1,2 miljardit eurot, see sisaldab peamiselt vajalike ühenduste loomist Leedu ja Poola vahele ning sageduse reguleerimiseks vajalike kompensaatorite rajamist kõigisse riikidesse. Investeeringute teise etapi rahastamistaotlus esitati Euroopa Liidule 2020. aasta maikuus.

Eestis läheb suurem osa investeeringutest Narva piirkonnast algavate ning Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide rekonstrueerimisele, mis tehakse ära projekti esimese etapi käigus. Selleks vajalikust 140 miljonist eurost rahastab 75% Euroopa ühendamist toetav fond CEF, ülejäänu tuleb Ülekoormustulu Fondist. Projekti teise etapi käigus uuendatakse elektrisüsteemi juhtimissüsteemi ning ehitatakse välja seadmed pinge ja sageduse reguleerimiseks. Teise etapi kulu on Eesti jaoks 111 miljonit eurot, milleks taotletakse 75% ulatuses toetust samuti CEF fondist.

Pole välistatud, et olemasolevates elektrijaamades tuleb täiendada automaatikasüsteeme, et jaamad oleksid valmis sageduse reguleerimiseks ja võnkumiste summutamiseks. Elektrijaamadel on kohustus täita kõiki nõudeid, mis kehtisid selle ehitamise ajal, aga kõik sellised kulud, mis on vajalikud elektrijaama ümber seadistamiseks või ehitamiseks võrreldes selle ehitamise ajal kehtinud nõuetega, rahastatakse süsteemihalduri poolt.

Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF fond toetab projekti esimest etappi 75 protsendi ulatuses. Investeeringute teise etapi rahastamistaotlus esitati Euroopa Liidule 2020. aasta maikuus. Kui Eesti poleks sünkroniseerimise projektiga liitunud, tuleks siinsete liinide rekonstrueerimiseks leida paarsada miljonit, mis tähendaks tarbijale hinnatõusu.

Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks peavad olema kõik tegevused lõpetatud 2025. aasta lõpuks, et ühinemine saaks toimuda 1. jaanuaril 2026.

Narva piirkonnast algavad ja Valga lähistel Lätti suunduvad 330-kilovoldised elektriliinid, mille eluiga on lõppemas, rekonstrueeritakse aastatel 2020-2025. Balti-Tartu õhuliin rekonstrueeritakse aastaks 2022, Tartu-Valmiera aastaks 2023 ning Viru Tsirguliina aastaks 2025. Võrku stabiliseerivate sünkroonkompensaatrorite ehitus algab aastal 2021 ja lõppeb aastal 2024.

Lätis ja Leedus toimub võrkude tugevdamine ja kompensaatorite ehitamine Eestiga sarnases ajagraafikus. Tulevase vahelduvvoolu ühenduse ehitus toimub juba 2020. aastal. Leedu ja Poola vahelise uue merekaabli tootmine ja ehitus on planeeritud aastateks 2022-2025.

Eesti inimestele annab sünkroniseerimine turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestis, mitte Venemaal. 

Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse. Kuna sünkroniseerimine võimaldab taotleda Euroopa Liidu toetust ka amortiseerunud kõrgepingeliinide rekonstrueerimiseks, ei tule selleks vajaminev investeering tarbija taskust.  Võrgutasu ei tõuse ja elektritarbijatele ülekantavad lisakulud on minimaalsed. Üleminek ühest sagedusalast teise toimub tarbija jaoks märkamatult ning võrguteenuse kvaliteet ei muutu.

Eesti on ühinenud süsiniku neutraalsuse eesmärgiga, mille sihiks on pidurdada üleilmset kliimamuutust. Pole mõeldav panustada kodumaal taastuvasse energiasse ja tarbida samal ajal teadmata keskkonnamõjuga kolmandatest riikidest pärit elektrit. Sünkroniseerimine lõpetab võimaliku süsinikulekke riski ja parandab võimalusi elektri tootmiseks taastuvatest allikatest.

Elektritootjad ja -kauplejad saavad suurema ja paindlikuma turu ning uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Rajatav Leedu-Poola merekaabel loob uusi ärivõimalusi ja parandab ekspordipotentsiaali. Olemasolevate turgude kõrvale tekivad uued, mis suurendavad elektritootjate müügivõimalusi. Süsteemihaldurid toovad elektriturule uued tooted, mis annavad turuosalistele võimaluse uute teenuste pakkumiseks. Elektrikaubandus Venemaa ja Valgevenega sünkroniseerimise järel lõppeb.

Peame tulevikus veelgi paremini mõistma ja oskama vigadeta juhtida sageduse reguleerimise protsessi. Muu hulgas vajame täit selgust, kuidas reageerivad sageduse muutusele Eestis tegutsevad elektrijaamad. Peame arendama elektrisüsteemi operatiivse juhtimise võimekust olukorras, kus sageduse juhtimine on meie vastutus.

Balti riikide elektrisüsteem on praegu otseses sõltuvuses Venemaast, mis kätkeb endas riske. Nende maandamiseks ja turu laiendamiseks oleme alustanud protsessi, mille eesmärk on end Venemaast lahti ühendada ning liituda Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. Tarbija jaoks toimub üleminek märkamatult, aga selle eelduseks on olemasolevate võrkude tugevdamine, süsteemi intertsi lisavate kompensaatorite rajamine ning Leedu ja Poola vaheliste ühenduste väljaehitamine.

 

Oleme sõltuvuses Venemaa energiasüsteemist, mida võib meie vastu ära kasutada. Poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult on Balti riigid osaks Lääne-Euroopast, sestap on igati loogiline, et ka elektrisüsteem on osa Mandri-Euroopa sagedusalast. Nii vähenevad süsteemi juhtimisega seotud riskid ja paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete energiaturvalisus.

Selleks, et tänaseid ühendusi Baltimaade ja Venemaa ning Valgevene vahel oleks võimalik kasutada peale Baltimaade sünkroniseerimist Mandri-Euroopa süsteemiga, tuleks teha märkimisväärseid investeeringuid konverteralajaamade ehitamiseks. Nende rajamise vajadust ja kulude katmist pole praeguse seisuga kokku lepitud.

Ettevalmistuste käigus tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks ehitatakse praegune alalisvooluühendus Leedu ja Poola vahel ümber vahelduvvooluühenduseks ning riikide vahele rajatakse uus 700-megavatine merealune alalisvooluühendus. 2025. aasta lõpus lülitavad Balti riigid välja vahelduvvooluühendused Venemaa ja Valgevenega. Lõpptarbija jaoks toimub üleminek märkamatult.

Elering rekonstrueerib Narva piirkonnast algavad ja Valga lähistel Lätti suunduvad võimsad 330-kilovoldised elektriliinid. Tegu on 1950. ja 1960. aastatel ehitatud liinidega, mille eluiga on lõppemas. Samuti on juba ehitamisel kolmas elektriühendus Lätiga, mis algab Harku alajaamast Tallinna lähistel. Sageduse stabiilsuse tagamiseks rajatakse süsteemi inertsi lisavad sünkroonkompensaatorid, uuendatakse elektrisüsteemi ja olemasolevate alalisvooluühenduste juhtimise süsteeme.

Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on 298 miljonit eurot. Investeeringud jagunevad kahte etappi. Esimene etapp hõlmab kolme riigi sisemiste elektrivõrkude tugevdamist, mille 430 miljoni euroni ulatuvast investeeringust katab 75 protsenti Euroopa Liit. Investeeringute teise etapi maht on 1,2 miljardit eurot, see sisaldab peamiselt vajalike ühenduste loomist Leedu ja Poola vahele ning sageduse reguleerimiseks vajalike kompensaatorite rajamist kõigisse riikidesse. Investeeringute teise etapi rahastamistaotlus esitati Euroopa Liidule 2020. aasta maikuus.

Eestis läheb suurem osa investeeringutest Narva piirkonnast algavate ning Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide rekonstrueerimisele, mis tehakse ära projekti esimese etapi käigus. Selleks vajalikust 140 miljonist eurost rahastab 75% Euroopa ühendamist toetav fond CEF, ülejäänu tuleb Ülekoormustulu Fondist. Projekti teise etapi käigus uuendatakse elektrisüsteemi juhtimissüsteemi ning ehitatakse välja seadmed pinge ja sageduse reguleerimiseks. Teise etapi kulu on Eesti jaoks 111 miljonit eurot, milleks taotletakse 75% ulatuses toetust samuti CEF fondist.

Pole välistatud, et olemasolevates elektrijaamades tuleb täiendada automaatikasüsteeme, et jaamad oleksid valmis sageduse reguleerimiseks ja võnkumiste summutamiseks. Elektrijaamadel on kohustus täita kõiki nõudeid, mis kehtisid selle ehitamise ajal, aga kõik sellised kulud, mis on vajalikud elektrijaama ümber seadistamiseks või ehitamiseks võrreldes selle ehitamise ajal kehtinud nõuetega, rahastatakse süsteemihalduri poolt.

Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF fond toetab projekti esimest etappi 75 protsendi ulatuses. Investeeringute teise etapi rahastamistaotlus esitati Euroopa Liidule 2020. aasta maikuus. Kui Eesti poleks sünkroniseerimise projektiga liitunud, tuleks siinsete liinide rekonstrueerimiseks leida paarsada miljonit, mis tähendaks tarbijale hinnatõusu.

Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks peavad olema kõik tegevused lõpetatud 2025. aasta lõpuks, et ühinemine saaks toimuda 1. jaanuaril 2026.

Narva piirkonnast algavad ja Valga lähistel Lätti suunduvad 330-kilovoldised elektriliinid, mille eluiga on lõppemas, rekonstrueeritakse aastatel 2020-2025. Balti-Tartu õhuliin rekonstrueeritakse aastaks 2022, Tartu-Valmiera aastaks 2023 ning Viru Tsirguliina aastaks 2025. Võrku stabiliseerivate sünkroonkompensaatrorite ehitus algab aastal 2021 ja lõppeb aastal 2024.

Lätis ja Leedus toimub võrkude tugevdamine ja kompensaatorite ehitamine Eestiga sarnases ajagraafikus. Tulevase vahelduvvoolu ühenduse ehitus toimub juba 2020. aastal. Leedu ja Poola vahelise uue merekaabli tootmine ja ehitus on planeeritud aastateks 2022-2025.

Eesti inimestele annab sünkroniseerimine turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestis, mitte Venemaal. 

Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse. Kuna sünkroniseerimine võimaldab taotleda Euroopa Liidu toetust ka amortiseerunud kõrgepingeliinide rekonstrueerimiseks, ei tule selleks vajaminev investeering tarbija taskust.  Võrgutasu ei tõuse ja elektritarbijatele ülekantavad lisakulud on minimaalsed. Üleminek ühest sagedusalast teise toimub tarbija jaoks märkamatult ning võrguteenuse kvaliteet ei muutu.

Eesti on ühinenud süsiniku neutraalsuse eesmärgiga, mille sihiks on pidurdada üleilmset kliimamuutust. Pole mõeldav panustada kodumaal taastuvasse energiasse ja tarbida samal ajal teadmata keskkonnamõjuga kolmandatest riikidest pärit elektrit. Sünkroniseerimine lõpetab võimaliku süsinikulekke riski ja parandab võimalusi elektri tootmiseks taastuvatest allikatest.

Elektritootjad ja -kauplejad saavad suurema ja paindlikuma turu ning uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Rajatav Leedu-Poola merekaabel loob uusi ärivõimalusi ja parandab ekspordipotentsiaali. Olemasolevate turgude kõrvale tekivad uued, mis suurendavad elektritootjate müügivõimalusi. Süsteemihaldurid toovad elektriturule uued tooted, mis annavad turuosalistele võimaluse uute teenuste pakkumiseks. Elektrikaubandus Venemaa ja Valgevenega sünkroniseerimise järel lõppeb.

Peame tulevikus veelgi paremini mõistma ja oskama vigadeta juhtida sageduse reguleerimise protsessi. Muu hulgas vajame täit selgust, kuidas reageerivad sageduse muutusele Eestis tegutsevad elektrijaamad. Peame arendama elektrisüsteemi operatiivse juhtimise võimekust olukorras, kus sageduse juhtimine on meie vastutus.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Book page Hooldustööd Konsultatsioon Kontaktid