Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti importis ja tarbis 2019. aastal kokku 4,8 teravatt-tundi maagaasi, mida on kaheksa protsendi võrra vähem kui aasta varem.

Pool Eestisse siseneva maagaasi kogusest ehk 2,4 teravatt-tundi maagaasi sisenes Karksi, teist sama palju ehk 2,3 teravatt-tundi Värska gaasimõõtejaama kaudu. Misso jaama kaudu sisenes Eestisse üks protsent ehk 0,1 teravatt-tundi maagaasi. Narva kaudu 2019. aastal maagaasi Eestisse ei tulnud.

Väikseim ööpäevane riiki sisenenud maagaasi kogus registreeriti möödunud aastal detsembris, kui sisenes 2,5 gigavatt-tundi maagaasi. Suurim kogus aga möödunud aasta alguses, kui riiki sisenes 35,5 gigavatt-tundi maagaasi.

Venemaa ja Läti vaheline maagaasi transiit läbi Kagu-Eestis paikneva ülekandetorustiku kasvas aastases võrdluses ligi 27 protsenti  19,2 teravatt-tunnini. Kokku läbis Eleringi ülekandetorustikku 2019. aastal koos transiidiga 24 teravatt-tundi maagaasi. Seda on võrdluses 2018. aastaga 17 protsenti enam.

Eleringi poolt hallatava gaasi päritolutunnistuste registri andmeil toodeti 2019. aastal Eestis kokku 63 gigavatt-tundi rohegaasi ehk biometaani. Võrdluses 2018. aastaga, mil rohegaasi toodeti perioodil aprill-detsember kokku 40 gigavatt-tundi, oli seda 2019. aastal 58 protsendi võrra enam. Kogu toodetud biometaan tarbiti ära transpordisektoris.

2019. aasta detsembrikuus importis Eesti 582 gigavatt-tundi maagaasi, mida on võrreldes aastataguse ajaga 15 protsenti vähem.

Eleringi ülekandetorustikust suunati möödunud kuul tarbimisse 569 gigavatt-tundi maagaasi, mida on 16 protsendi võrra vähem kui aasta varem.

Gaasi ülekandetorustiku mahuvaru oli detsembris 62 gigavatt-tundi, ületades aastatagust näitajat kaheksa protsendi võrra.

Seotud teemad

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Book page Hooldustööd Konsultatsioon Kontaktid