Elektri päritolutunnistused

Energiamajanduse korralduse seaduse järgi väljastab Elering tootjale päritolutunnistuse selle kohta, et ta tootis elektrienergiat taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.

Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Eestis või Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud ja Eesti päritolutunnistuste registris kustutatud päritolutunnistust.

Eestis on määratud päritolutunnistuste süsteemihaldajaks Elering AS.

Päritoluolutunnistuste valdkonda reguleerib energiamajanduse korralduse seadus. 28. mail jõustusid energiamajanduse korralduse seaduse muudatused, millega võeti üle taastuvenergia direktiivi muudatused (nn RED II).

Majandus- ja taristuministri määrus "Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis" jõustus 17. septembril 2022. aastal. Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/114092022004

Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille võib osta elektrienergiast eraldi.

Päritolutunnistus kehtib 18 kuud pärast elektrienergia tootmist. See tähendab, et päritolutunnistust saab kustutada tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks 18 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku (1 megavatt-tund) tootmist.

Tähelepanu! Päritolutunnistust saab üle kanda teisele kontole 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist.

Alates novembrist väljastatakse päritolutunnistused ainult eelneva kuu toodangu eest vastavalt majandus- ja taristuministri 13.09.2022. a määruse nr 69 "Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis" §  3 lõikele 4.

Alates septembrist 2014 on Elering ja seega Eesti domeen päritolutunnistusi väljaandvate asutuste ühenduse AIB (Association of Issuing Bodies) liige. AIB haldab päritolutunnistuste keskset elektroonilist registrit (AIB Hub), mis hõlbustab riikidevahelist päritolutunnistustega kauplemist ning edendab standardiseeritud Euroopa-ülest päritolutunnistuste reeglistikku (The European Energy Certificate System ehk EECS). Lühike ingliskeelne AIB-d tutvustav brošüür on kättesaadav siit.

AIB täisliikmete nimekiri (riikide nimekiri, kellega on võimalik Eesti päritolutunnistuste registri liikmetel tõrgeteta elektrooniliselt päritolutunnistusi vahetada) on kättesaadav AIB kodulehel.

AIB riikide kaart

 

Päritolutunnistuste andmebaas asub aadressil green.elering.ee. Eesti domeen seletab lahti peamised tegevused ja toimingud, millega tootja või kaupleja puutub kokku päritolutunnistuste andmebaasi kasutades. Küsimuste ja ettepanekute korral palume võtta ühendust avp.go@elering.ee või telefonil 71 51 243.

Eleringi päritolutunnistuste registrisse kantud tootmisseadmed ja nende võimsused

Tehnoloogia

Tootmisseadmete arv

Koguvõimsus (MW)

Tuuleenergia    

28

309

Päikeseenergia

4 552

265

Hüdroenergia

19

6,3

Biogaas

3

2
Biomass 20 1 015
Fossiilkütused 12 543

 

2022. aastal toodeti taastuvatest allikatest elektrienergiat 2622 GWh ning sellest omakorda 2380 gigavatt-tunnile väljastati vastavaid päritolutunnistusi.

GO statistika joonis

 

Elektri päritolutunnistused 2023 (tehingu kuupäeva järgi), MWh=GO
  Väljastatud

Kasutatud

(kustutatud)

 Eksporditud Imporditud

Kehtivuse kaotanud
jaanuar 182 037 132 914 125 373 469 129 13 593
veebruar 230 184 272 526 681 047 220 727 10 746
märts 208 800 416 233 184 367 166 552 11 642
aprill 217 770 63 818 218 418 24 848 17 496
mai 227 785 18 215 165 013 12 046 16 295
juuni 206 255 130 769 270 913 158 446 12 211
juuli 182 366 41 580 254 935 244 514 11 288
august 168 378 104 021 116 043 270 621 10 684
september          
oktoober          
november          
detsember          
KOKKU 1 623 575 1 180 076 2 016 109 1 566 883 103 955
  • Õigus esitada taotlus elektrienergia päritolutunnistuse väljastamiseks on tootjal, kes toodab Eesti Vabariigis elektrienergiat ELTS-is sätestatud taastuvast energiaallikast või koostootmise režiimil või sellise tootja poolt volitatud kauplejal.
  • Päritolutunnistuse normenergiaühik on 1 MWh. Iga megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, kui täisarvust megavatt-tundidest jääb taotlemisel kilovatt-tunde üle, saab neid kasutada järgmise perioodi eest päritolutunnistuste taotlemisel.
  • Päritolutunnistuste taotlemise eelduseks on Eesti Vabariigis asuva tootmisseadme registreerimine elektroonilises päritolutunnistuste andmebaasis.
  • Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale päritolutunnistuste taotlemisel tuleb täiendavalt esitada põhivõrguettevõtjale aadressil avp.go@elering.eeandmed tõhususe nõuete täitmise kontrolliks;
  • Päritolutunnistustega kauplemiseks ei ole turuosalisel tarvilik asuda Eesti Vabariigis, kuid nii tootjad kui kauplejad peavad päritolutunnistuste andmebaasi kasutamiseks nõustuma ja allkirjastama andmebaasi kasutamise standardtingimused ning andmebaasiga liitumise avalduse. Eleringi päritolutunnistuste süsteemi kasutamist rahvusvahelisel tasemel reguleerib ka Eesti domeeniprotokoll. Iga liikmesriigi poolt oma sisemaise regulatsiooni põhjal koostatud, seejärel AIB poolt auditeeritud ja avalikustatud domeeniprotokoll aitab ühtlustada info- ja andmevahetust teiste AIB liikmesriikidega.

Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse:

  • tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
  • tootmisseadme nimi, asukoht, liik ja elektriline installeeritud võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
  • kuupäev, millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda;
  • energiaühiku tootmise algus- ja lõppkuupäev;
  • kas tootja saanud investeeringutoetust või ELTS §-s 59 nimetatud toetust;
  • päritolutunnistuse väljaandmise aeg ning päritolutunnistuse kordumatu identifitseerimisnumber;
  • muud asjakohased andmed

Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks eelpooltoodud andmetele ka:

  • tootmisseadme soojusvõimsus;
  • kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
  • koostootmiserežiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;
  • tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;
  • primaarenergia sääst

Kui pärast 2022. aasta 15. juunit antakse tootmisseadmele riigipoolset investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta, siis üldreegli kohaselt päritolutunnistusi tootjale ei väljastata. Vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lg-le 10 on erandina võimalik päritolutunnistusi väljastada tootjale üksnes juhul, kui toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest riigiabi andmise reegleid järgides maha või kui saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse või kui toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras.

Eeltoodust tulenevalt on pärast 2022. aasta 15. juunit toetuse määramisel päritolutunnistuste saamiseks järgnevad võimalused:

  • tõendada, et toetuse tingimustest nähtuvalt arvestatakse toetuse väljamaksmisel päritolutunnistuste tulu toetusest maha või et toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras
  • loobuda toetusest või
  • esitada avaldus investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamiseks vastavalt määrusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022023011). Kui päritolutunnistuste tulu on ületanud samale tootmisseadmele antud investeeringutoetuse väärtuse, siis tuleb tootjal esitada avaldus ja vajalikud lisadokumendid päritolutunnistuste konto avamiseks ning seejärel väljastatakse päritolutunnistused järgnevast kalendrikuust alates sama tootmisseadme toodangu kohta tootja kontole.

 

Elering AS haldab päritolutunnistuste elektroonilist andmebaasi. Vastavalt elektrituruseaduse § 581 lõikele 2 on põhivõrguettevõtjal õigus võtta päritolutunnistustega tehtud toimingute eest tasu.

Alates 1. maist 2022. aastal kehtestatakse tasud päritolutunnistustega tehingutele alljärgnevalt

  Tehingutasu
Päritolutunnistuse eksport 0,026 €/MWh
Päritolutunnistuse import 0,026 €/MWh

Tasule lisandub käibemaks. Elering AS väljastab arve kvartalile järgneva kuu alguses eelnevas kvartalis teostatud tehingute arvu järgi.

Konto avamiseks päritolutunnituste elektroonilise andmebaasiga liitumisel tasu ei rakendata.

Päritolutunnistuse väljastamisel, kustutamisel ja ülekandmisel Eesti päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis asuvate kontode vahel tasu ei rakendata.

  • Õigus esitada taotlus elektrienergia päritolutunnistuse väljastamiseks on tootjal, kes toodab Eesti Vabariigis elektrienergiat ELTS-is sätestatud taastuvast energiaallikast või koostootmise režiimil või sellise tootja poolt volitatud kauplejal.
  • Päritolutunnistuse normenergiaühik on 1 MWh. Iga megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, kui täisarvust megavatt-tundidest jääb taotlemisel kilovatt-tunde üle, saab neid kasutada järgmise perioodi eest päritolutunnistuste taotlemisel.
  • Päritolutunnistuste taotlemise eelduseks on Eesti Vabariigis asuva tootmisseadme registreerimine elektroonilises päritolutunnistuste andmebaasis.
  • Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale päritolutunnistuste taotlemisel tuleb täiendavalt esitada põhivõrguettevõtjale aadressil avp.go@elering.eeandmed tõhususe nõuete täitmise kontrolliks;
  • Päritolutunnistustega kauplemiseks ei ole turuosalisel tarvilik asuda Eesti Vabariigis, kuid nii tootjad kui kauplejad peavad päritolutunnistuste andmebaasi kasutamiseks nõustuma ja allkirjastama andmebaasi kasutamise standardtingimused ning andmebaasiga liitumise avalduse. Eleringi päritolutunnistuste süsteemi kasutamist rahvusvahelisel tasemel reguleerib ka Eesti domeeniprotokoll. Iga liikmesriigi poolt oma sisemaise regulatsiooni põhjal koostatud, seejärel AIB poolt auditeeritud ja avalikustatud domeeniprotokoll aitab ühtlustada info- ja andmevahetust teiste AIB liikmesriikidega.

Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse:

  • tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
  • tootmisseadme nimi, asukoht, liik ja elektriline installeeritud võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
  • kuupäev, millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda;
  • energiaühiku tootmise algus- ja lõppkuupäev;
  • kas tootja saanud investeeringutoetust või ELTS §-s 59 nimetatud toetust;
  • päritolutunnistuse väljaandmise aeg ning päritolutunnistuse kordumatu identifitseerimisnumber;
  • muud asjakohased andmed

Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks eelpooltoodud andmetele ka:

  • tootmisseadme soojusvõimsus;
  • kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
  • koostootmiserežiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;
  • tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;
  • primaarenergia sääst

Kui pärast 2022. aasta 15. juunit antakse tootmisseadmele riigipoolset investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta, siis üldreegli kohaselt päritolutunnistusi tootjale ei väljastata. Vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lg-le 10 on erandina võimalik päritolutunnistusi väljastada tootjale üksnes juhul, kui toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest riigiabi andmise reegleid järgides maha või kui saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse või kui toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras.

Eeltoodust tulenevalt on pärast 2022. aasta 15. juunit toetuse määramisel päritolutunnistuste saamiseks järgnevad võimalused:

  • tõendada, et toetuse tingimustest nähtuvalt arvestatakse toetuse väljamaksmisel päritolutunnistuste tulu toetusest maha või et toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras
  • loobuda toetusest või
  • esitada avaldus investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamiseks vastavalt määrusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022023011). Kui päritolutunnistuste tulu on ületanud samale tootmisseadmele antud investeeringutoetuse väärtuse, siis tuleb tootjal esitada avaldus ja vajalikud lisadokumendid päritolutunnistuste konto avamiseks ning seejärel väljastatakse päritolutunnistused järgnevast kalendrikuust alates sama tootmisseadme toodangu kohta tootja kontole.

 

Elering AS haldab päritolutunnistuste elektroonilist andmebaasi. Vastavalt elektrituruseaduse § 581 lõikele 2 on põhivõrguettevõtjal õigus võtta päritolutunnistustega tehtud toimingute eest tasu.

Alates 1. maist 2022. aastal kehtestatakse tasud päritolutunnistustega tehingutele alljärgnevalt

  Tehingutasu
Päritolutunnistuse eksport 0,026 €/MWh
Päritolutunnistuse import 0,026 €/MWh

Tasule lisandub käibemaks. Elering AS väljastab arve kvartalile järgneva kuu alguses eelnevas kvartalis teostatud tehingute arvu järgi.

Konto avamiseks päritolutunnituste elektroonilise andmebaasiga liitumisel tasu ei rakendata.

Päritolutunnistuse väljastamisel, kustutamisel ja ülekandmisel Eesti päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis asuvate kontode vahel tasu ei rakendata.