Elektri päritolutunnistused
Elektrituruseaduse järgi väljastab süsteemihaldur Elering tootjale tema taotluse alusel päritolutunnistuse selle kohta, et ta tootis elektrienergiat taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.
Tarbitud elektrienergia päritolu tõendamiseks kasutatakse Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud ja Eesti päritolutunnistuste registris kustutatud päritolutunnistust. Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille võib osta toodetud elektrienergiast eraldi. Väljastatud päritolutunnistuse kehtivusaeg lõppeb 12 kuud pärast asjaomase energiaühiku (1 megavatt-tund) tootmist ning seejärel ei ole võimalik seda enam kasutada ega sellega kaubelda.
Alates septembrist 2014 on Elering ja seega Eesti domeen päritolutunnistusi väljaandvate asutuste ühenduse AIB (Association of Issuing Bodies) liige. AIB haldab päritolutunnistuste keskset elektroonilist registrit (AIB Hub), mis hõlbustab riikidevahelist päritolutunnistustega kauplemist ning edendab standardiseeritud Euroopa-ülest päritolutunnistuste reeglistikku (The European Energy Certificate System ehk EECS). Lühike ingliskeelne AIB-d tutvustav brošüür on kättesaadav siit.
AIB täisliikmete nimekiri (riikide nimekiri, kellega on võimalik Eesti päritolutunnistuste registri liikmetel tõrgeteta elektrooniliselt päritolutunnistusi vahetada) on kättesaadav AIB kodulehel.
Päritolutunnistuste andmebaas asub aadressil green.elering.ee. Eesti domeen seletab lahti peamised tegevused ja toimingud, millega tootja või kaupleja puutub kokku päritolutunnistuste andmebaasi kasutades. Küsimuste ja ettepanekute korral palume võtta ühendust avp.go@elering.ee või telefonil 71 51 243.
2020. aasta seisuga on päritolutunnistuste andmebaasiga liitunud turuosalisi 111 (s.o tootjaid ja kauplejaid). Andmebaasis on registreeritud 160 tootmisseadet koguvõimsusega 1863,7 MW.
|
Tehnoloogia |
Tootmisseadmete arv |
Koguvõimsus (MW) |
|---|---|---|
|
Tuul |
27 |
315 |
|
Hüdroenergia |
18 |
6,2 |
|
Biogaas |
7 |
6 |
|
Biomass |
22 |
1489 |
| Muu | 86 | 47,5 |
2020. aastal toodeti taastuvatest allikatest elektrienergiat 2224 GWh ning sellest omakorda 1969 gigavatt-tunnile väljastati ka vastavaid päritolutunnistusi.
- Õigus esitada taotlus elektrienergia päritolutunnistuse väljastamiseks on tootjal, kes toodab Eesti Vabariigis elektrienergiat ELTS-is sätestatud taastuvast energiaallikast või koostootmise režiimil või sellise tootja poolt volitatud kauplejal.
- Päritolutunnistuse normenergiaühik on 1 MWh. Iga megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, kui täisarvust megavatt-tundidest jääb taotlemisel kilovatt-tunde üle, saab neid kasutada järgmise perioodi eest päritolutunnistuste taotlemisel.
- Päritolutunnistuste taotlemise eelduseks on Eesti Vabariigis asuva tootmisseadme registreerimine elektroonilises päritolutunnistuste andmebaasis.
- Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale päritolutunnistuste taotlemisel tuleb täiendavalt esitada põhivõrguettevõtjale aadressil avp.go@elering.eeandmed tõhususe nõuete täitmise kontrolliks;
- Päritolutunnistustega kauplemiseks ei ole turuosalisel tarvilik asuda Eesti Vabariigis, kuid nii tootjad kui kauplejad peavad päritolutunnistuste andmebaasi kasutamiseks nõustuma ja allkirjastama andmebaasi kasutamise standardtingimused ning andmebaasiga liitumise avalduse. Eleringi päritolutunnistuste süsteemi kasutamist rahvusvahelisel tasemel reguleerib ka Eesti domeeniprotokoll. Iga liikmesriigi poolt oma sisemaise regulatsiooni põhjal koostatud, seejärel AIB poolt auditeeritud ja avalikustatud domeeniprotokoll aitab ühtlustada info- ja andmevahetust teiste AIB liikmesriikidega.
Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse:
- tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
- tootmisseadme nimi, asukoht, liik ja elektriline installeeritud võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
- kuupäev, millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda;
- energiaühiku tootmise algus- ja lõppkuupäev;
- kas ja kui suures ulatuses on tootja saanud investeeringutoetust või ELTS §-s 59 nimetatud toetust;
- päritolutunnistuse väljaandmise aeg ning päritolutunnistuse kordumatu identifitseerimisnumber;
- muud asjakohased andmed
Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks eelpooltoodud andmetele ka:
- tootmisseadme soojusvõimsus;
- kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
- koostootmiserežiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;
- tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;
- primaarenergia sääst
Elering kehtestab tasud päritolutunnistuste impordile, ekspordile ja väljaspoole Eesti domeeni tühistamisele järgnevalt:
- Registreerimistasu (tootja, tootmisseadme või kaupleja andmebaasis registreerimisel): ei rakendata
- Osalustasu 0,005 eurot päritolutunnistuse kohta, mis rakendatakse päritolutunnistuste eksportimisel/importimisel meie süsteemi ning päritolutunnistuste tühistamisel riikidesse/piirkondadesse, mis ei ole AIB liikmed ning mille registri(te)ga puudub Eleringil tehniline ühilduvus: hetkel ei rakendata; tasu rakendumisest teavitatakse turuosalisi eelnevalt aegsasti.
- Õigus esitada taotlus elektrienergia päritolutunnistuse väljastamiseks on tootjal, kes toodab Eesti Vabariigis elektrienergiat ELTS-is sätestatud taastuvast energiaallikast või koostootmise režiimil või sellise tootja poolt volitatud kauplejal.
- Päritolutunnistuse normenergiaühik on 1 MWh. Iga megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, kui täisarvust megavatt-tundidest jääb taotlemisel kilovatt-tunde üle, saab neid kasutada järgmise perioodi eest päritolutunnistuste taotlemisel.
- Päritolutunnistuste taotlemise eelduseks on Eesti Vabariigis asuva tootmisseadme registreerimine elektroonilises päritolutunnistuste andmebaasis.
- Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale päritolutunnistuste taotlemisel tuleb täiendavalt esitada põhivõrguettevõtjale aadressil avp.go@elering.eeandmed tõhususe nõuete täitmise kontrolliks;
- Päritolutunnistustega kauplemiseks ei ole turuosalisel tarvilik asuda Eesti Vabariigis, kuid nii tootjad kui kauplejad peavad päritolutunnistuste andmebaasi kasutamiseks nõustuma ja allkirjastama andmebaasi kasutamise standardtingimused ning andmebaasiga liitumise avalduse. Eleringi päritolutunnistuste süsteemi kasutamist rahvusvahelisel tasemel reguleerib ka Eesti domeeniprotokoll. Iga liikmesriigi poolt oma sisemaise regulatsiooni põhjal koostatud, seejärel AIB poolt auditeeritud ja avalikustatud domeeniprotokoll aitab ühtlustada info- ja andmevahetust teiste AIB liikmesriikidega.
Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse:
- tootja nimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
- tootmisseadme nimi, asukoht, liik ja elektriline installeeritud võimsus ning elektrienergia tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus;
- kuupäev, millal tootmisseade väljastas elektrienergiat esimest korda;
- energiaühiku tootmise algus- ja lõppkuupäev;
- kas ja kui suures ulatuses on tootja saanud investeeringutoetust või ELTS §-s 59 nimetatud toetust;
- päritolutunnistuse väljaandmise aeg ning päritolutunnistuse kordumatu identifitseerimisnumber;
- muud asjakohased andmed
Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatakse lisaks eelpooltoodud andmetele ka:
- tootmisseadme soojusvõimsus;
- kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;
- koostootmiserežiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;
- tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;
- primaarenergia sääst
Elering kehtestab tasud päritolutunnistuste impordile, ekspordile ja väljaspoole Eesti domeeni tühistamisele järgnevalt:
- Registreerimistasu (tootja, tootmisseadme või kaupleja andmebaasis registreerimisel): ei rakendata
- Osalustasu 0,005 eurot päritolutunnistuse kohta, mis rakendatakse päritolutunnistuste eksportimisel/importimisel meie süsteemi ning päritolutunnistuste tühistamisel riikidesse/piirkondadesse, mis ei ole AIB liikmed ning mille registri(te)ga puudub Eleringil tehniline ühilduvus: hetkel ei rakendata; tasu rakendumisest teavitatakse turuosalisi eelnevalt aegsasti.