Liigu edasi põhisisu juurde

Siit leiad leiad küsimused - vastused vähempakkumise kohta. 

Garanteeritud müügitulu määr on pakkumises esitatud elektrienergia garanteeritud müügihind, mis koosneb kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia tunni börsihinnast   ja toetuse summast. Toetuse ülemmääraks on 20 €/MWh ning tootja saadav tulu koos toetusega ei tohi ületada Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsil üheski tunnis 45 eurot.
Garanteeritud müügihinna eesmärk on tagada tootjale stabiilne tulu ja see sisaldab nii tulu, mis saadakse elektriturult kui toetust.
 

Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 20 eurot taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest. Toetuse arvestus toimub tunnipõhiselt. Toetuse mahu määramisel lähtutakse toetuse ülemmäära ning Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsihinna summast. Selle summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni eest, mis tähendab, et sellest summast kõrgemat pakkumist tootjal ei ole võimalik esitada. Negatiivse börsihinna kehtimise ajal toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta.
Toetust makstakse tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku või otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia koguse eest. Suletud jaotusvõrku antud energia koguse eest toetust ei maksta.

Näiteks juhul kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks ehk garanteeritud müügihinnaks 45 eurot megavatt-tunni eest, siis tunnil, kus börsihind on 45 eurot megavatt-tunni kohta, toetust sellel tunnil toodetud taastuvelektri eest ei maksta. Juhul kui börsihind on 35 eurot megavatt-tunni kohta, saaks selle näite puhul toetust 10 eurot megavatt-tunni kohta. Juhul kui elektrienergia börsihind on 25 eurot megavatt-tunni kohta või langeb kuni 0-ni, rakendub antud näite puhul maksimaalne toetusmäär ning üle 20 euro megavatt-tunni kohta toetust ei maksta. Juhul kui börsihind ületab 45 eurot megavatt-tunni kohta, tootjale toetust ei maksta ning tootja saab börsihinna täies mahus endale, s.t garanteeritud müügihinnast kõrgema börsihinna korral riigile midagi maksma ei pea. 

Näiteks kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks ehk garanteeritud müügihinnaks 42 eurot megavatt-tunni eest, siis tunnil, mil börsihind on 42 eurot megavatt-tunni kohta või üle selle, toetust vastaval tunnil toodetud taastuvelektri eest ei maksta ning riigile kõrgema börsihinna eest midagi maksma ei pea. Juhul kui börsihind on 32 eurot megavatt-tunni kohta, saaks selle näite puhul toetust 10 eurot megavatt-tunni kohta. Juhul kui elektrienergia börsihind on vahemikus 0 kuni 22 eurot megavatt-tunni kohta, rakendub antud näite puhul maksimaalne toetusmäär 20 eurot megavatt-tunni kohta.  
 

Kas pakkumust tehes tuleb tasuda ka tagatis, mis on tagatise suurus?

 

Jah, vähempakkumisel osalemiseks tuleb esitada tagatis hiljemalt 01.06.2022.

Tagatise esitamiseks on kaks võimalust:

- tasuda tagatisraha ELERING AS pangakontole number EE282200221024551314 SWEDBANK või

- esitada krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii e-postile taastuvenergia@elering.ee.

Tagatise suuruseks on 18 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadme puhul. Kui päikeseenergiat tootmiseks kasutav pakkuja esitab pakkumisega koos liitumislepingu või elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud liitmislepingu pakkumise, tuleb pakkujal esitada tagatis 70 % eelnimetatud tagatise suurusest, s.o 70 % 18 eurost ehk 12,6 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta. Kui pakkumise esitab koos liitumislepingu või liitumispakkumisega muud tehnoloogiat, kui päikeseenergiat tootmiseks kasutav pakkuja, tuleb esitada tagatis 30 % eelnimetatud tagatisest, s.o 30 % 18 eurost ehk 5,4 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta. Kui pakkujal puudub liitumisleping või selle pakkumine, peab pakkuja esitama tagatise 18 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta.

Näiteks kui pakutav toodetav taastuvenergia kogus kalendriaastas on 50 GWh ning pakutav energia on toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatava uue elektripaigaldisega, millel puudub liitumisleping või liitumislepingu pakkumine, siis on tagatis sõltumata kasutatavast tehnoloogiast 900 000 eurot (s.o 50 000 MWh * 18 eurot).

Näiteks kui pakutav toodetav taastuvenergia kogus kalendriaastas on 50 GWh, pakutav energia on toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatava uue elektripaigaldisega, mis kasutab tootmiseks päikeseenergiat ning pakkuja esitab pakkumisega koos liitumislepingu või elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud liitmislepingu pakkumise, siis on tagatis 630 000 eurot (s.o 50 000 MWh * 12,6 eurot).

Näiteks kui pakutav toodetav taastuvenergia kogus kalendriaastas on 50 GWh, pakutav energia on toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatava uue elektripaigaldisega, mis kasutab tootmiseks muud tehnoloogiat, mitte päikeseenergiat, ning pakkuja esitab pakkumisega koos liitumislepingu või elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud liitmislepingu pakkumise, siis on tagatis 270 000 eurot (s.o 50 000 MWh * 5,4 eurot).

 

Millised on nõuded tagatise esitamisele garantiikirjaga?

Elektrituruseaduse (ELTS) § 597 lg 3 p 1 alusel vähempakkumise tagatisena esitatav krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii peab vastama võlaõigusseaduse §-s 155 nimetatud tingimustele ning lähtuma võlasuhte ja nõude sisu kirjeldamisel vähempakkumise tingimustest, mh ELTS § 597 lg-s 6 nimetatud väljamakse tegemise alustest.

 

Kas tagatiseks võib olla näiteks emaettevõtte garantii?

Emaettevõtte garantii ei sobi vähempakkumise tagatiseks. Tagatiseks võib esitada krediidi-või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või maksta tagatisraha vähempakkumise läbiviijale (Elering AS).

 

Kui kaua tagatis peab olema kehtiv?

Tagatis peab kehtima vähemalt kuni 01.01.2028. Tagatis vabaneb varem, kui pakkuja ei osutu vähempakkumise võitjaks või vähempakkumise võitnud tootja alustab tootmist enne vähempakkumise teates esitatud tootmise alustamise tähtpäeva ja pakkumises lubatud mahus.
Pakkumise tagatise nõudmise ja tagastamise kohta on võimalik täpsemalt lugeda ELTS §-st 597.

 

Kui pakkumust esitades on tootjal olemas liitumislepingu pakkumine ning tagatist arvestatakse ja tasutakse soodustingimustel, kuid hiljem tootja poolsel vms põhjusel liitumislepingut ei sõlmita, siis kas hiljem tuleb tagatist juurde tasuda? Või kui pakkumust esitades tootjal liitumislepingut ega selle pakkumist ei ole ning tootja sõlmib liitumislepingu või saab liitumislepingu pakkumise hiljem, kas tagatise summat seetõttu vähendatakse?

 Tagatise olemasolu ning suurust kontrollitakse pakkumusele lisatud dokumentide alusel pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse kontrolli raames, hiljem tagatise suurust ümber ei arvestata.

 

Kui tootmisüksus jääb mingil arendajast mitte sõltuval põhjusel ehitamata või ei valmi õigeks tähtajaks, kas siis on võimalik tagatissumma tagasi saada või on see arendaja risk? 

Vastavalt elektrituruseaduse § 597 lõikele 5 tagastatakse vähempakkumise võtjale tagatisraha (või teatatakse garantii andjale garantiist tulenevatest õigustest loobumisest) viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui võitja toodab energiat pakutud aastases mahus. ELTS-i § 597 lõige 6 punkt 1 puhul ei lähe tagatisraha riigi omandisse, kui pakkumise võitja toodab tootmise alustamise tähtpäevast energiat pakutud aastasest mahust esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 % ulatuses või 24 kuu jooksul vähemalt 80 % ulatuses. Kuid kui võitja ei tooda pakutud aastast tootmismahtu, võidakse tunnistada Vabariigi Valitsuse korraldus antud tootja suhtes kehtetuks ning tagatisraha vähempakkumise võitjale sel juhul ei tagastata.  

 

Elektrituruseaduse § 597 lõige 6 punkt 1 puhul läheb tagatisraha riigi omandisse, kui pakkumise võitja ei tooda tootmise alustamise tähtpäevast energiat pakutud aastasest mahust esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 % ulatuses või 24 kuu jooksul vähemalt 80 % ulatuses. Kuidas seda mõista?

Esimese 12 kuu jooksul tootmise alustamise tähtpäevast tuleb täita 60% pakutud aastasest mahust ja 24 kuu jooksul 80% iga-aastasest mahust ehk siis kahe aasta mahust kokku 80%.
Näiteks kui 25.11.2021. a välja kuulutatud vähempakkumisel pakutud aastaseks mahuks oli 400 GWh, siis esimese 12 kuu jooksul alates 01.01.2026 tuleb toota vähemalt 60% ulatuses ehk siis 240 GWh ning 24 kuu vältel alates 01.01.2026 tuleb toota vähemalt 80 % kahe aasta mahust ehk siis 640 GWh.
Kui vähempakkumise võitja toodab energiat pakkumises esitatud aastases mahus eelnimetatud tähtaegadest varem, siis tagastatakse tagatis Elektrituruseaduse § 597 lõike 5 alusel samuti varem.

 

Kui vähempakkumise võidab mitme tootmisseadmega pakkumus ning toetust ei ole võimalik maksta pakkumises pakutud kogu koguse eest, kas siis on lubatud pakkujal (või ühispakkujatel) osad projektid (tootmisseadmed) pakkumusest välja jätta ning pakkujal otsustada, missuguste tootmisseadmetega võidetud toodangu mahtu täidetakse? Kui jah, siis kas see tuleks välja tuua pakkumust tehes või võib ka pärast võitmist otsustada?

Vabariigi Valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ § 12 lg 2 p 7 järgi tuleb pakkumuses märkida, millise minimaalse toodangu aastase kogusega on pakkuja nõus osalema vähempakkumise tulemuste väljaselgitamises, kui toetust ei ole võimalik maksta pakkumises pakutud kogu koguse eest. Kui mitme tootmisseadmega pakkumuse esitanud pakkuja ei võida kogu pakutud tootmismahus, siis on pakkujal võimalik pärast pakkumiste reastamist (kui on selge, mis mahus pakkuja toetust saab) soovi korral otsustada, missugus(t)e tootmisseadme(te)ga võidetud toodangu maht täidetakse, eeldusel, et vastava(te) seadme(te)ga on võimalik võidetud mahus elektrienergiat toota.

 

Kas on võimalik teha esialgu tagatise esitamiseks ülekanne Eleringi kontole ja hiljem see pangagarantii vastu välja vahetada?  

Vastava taotluse esitamise korral on võimalik tagatisraha vahetamine pangagarantii vastu.

 

Kas alla 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadme puhul peab samuti tasuma tagatise?

Alla 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadme puhul ei tule tagatist tasuda, kuid vähempakkumisel saab osaleda üksnes pakkumisega, milles pakutav aastane energia kogus on vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne.

 

Vähempakkumisel pakutav aastane energia kogus peab olema vähemalt 10 GWh või selle täiskordne, ehk siis pakkuda saab aastast elektrienergia kogust 10 GWh või 20 GWh jne.

Vana tootmisseadme lammutamisel ja samas asukohas asendamisel uue tootmisseadmega saab uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust üksnes siis, kui vana tootmisseade oli vanem kui 25 aastat.

 

Kui näiteks koostootmisjaam on toetust saanud ja soovitakse seda välja vahetada ja asendada päikesepargiga, kas antud päikepark saab vähempakkumisel osaleda? 

Vana tootmisseadme lammutamisel ja samas asukohas asendamisel uue tootmisseadmega saab uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust üksnes siis, kui vana tootmisseade oli vanem kui 25 aastat.

 

Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja peab andma võrguettevõtja poolt nõuetekohaseks tunnistatud tootmisseadmega esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini hiljemalt teates märgitud kuupäevaks 01.01.2026. Elektrienergia esmakordset tootmist võib alustada ka varem, kuid mitte enne vähempakkumise tulemuste kinnitamist Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Toetust makstakse pärast vähempakkumise võitjaks tunnistamise otsuse tegemist 12- aastat alates päevast, mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks ja mil tootmisseade andis esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini.

Võimsuse piirangut ei ole ette antud, kuid tuleb silmas pidada, et pakutav aastane energia kogus peab olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne.       

Tootmisseadme ehitamisele on seatud tingimus, et tootmisseade peab olema tunnistatud võrguettevõtja poolt võrgueeskirja nõuetele vastavaks ja tootmist tuleb alustada hiljemalt 01.01.2026.

Vähempakkumise võitjale peab olema hiljemalt 18 kuu jooksul pärast vähempakkumise tulemusi kinnitava Vabariigi Valitsuse korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja peab olema sõlminud tootmisseadme võrku ühendamiseks liitumislepingu.

 

Määruse paragrahv 12 lõige 5 kohaselt tuleb uue tootmisseadme korral teatada aadress. Mis juhtub, kui tootmisseade rajatakse lõpuks teisele aadressile või lisatakse kinnistuid/katastriüksuseid, kuhu park rajatakse?

Vähempakkumisele saab esitada tootmisseadme, mille asukoht on pakkumust tehes teada ning Vabariigi Valituse korraldusega otsustatakse toetuse maksmine pakkumuses toodud seadmele, mille asukoht on pakkumuse vormil esitatud ning aadressi hiljem muuta ei ole lubatud.

Jah, pakutav aastane energia kogus peab olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne. 

Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja peab esitama enne tootmise alustamist iga kvartali 20. kuupäevaks vähempakkumise läbiviijale ülevaate vähempakkumisel edukaks tunnistatud tootmisseadme rajamise seisust ja eeldatavast tootmise alustamise kuupäevast.

Vähempakkumise läbiviija avab pakkumised pakkumise esitamise tähtpäevale järgneval tööpäeval, s.o 02.06.2022 kell 12.00, seejärel koostatakse pakkumiste avamise protokoll, kuhu kantakse pakkujate nimed, registrikoodid, pakutud toodetava energia kogus ja liik ning pakutud garanteeritud müügitulu määr. Protokoll avaldatakse viie tööpäeva jooksul alates koostamisest Eleringi kodulehel. Seejärel toimub pakkuja ja pakkumiste kontroll ning Elering esitab 70 päeva jooksul pärast pakkumise esitamise tähtpäeva nõuetele vastavate pakkujate nimekirja vähempakkumise korraldajale. Peale seda vähempakkumise korraldaja kontrollib nimekirjas esitatud pakkujate vastavust määruse ja elektrituruseaduse nõuetele ning esitab Vabariigi Valitsusele kümne päeva jooksul nimekirja pakkujatest, kellele maksta toetus ning seejärel otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega vähempakkumise võitnud pakkujale või pakkujatele toetuse maksmise.

Pakkuja võib esitada pakkumise taastuvast energiaallikast toodetud energia tootmiseks ühe või mitme tootmisseadmega. Kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumine, peavad kõik vähempakkumise tingimused olema täidetud kõigi pakkumises esitatud tootmisseadmete puhul.

Mõõtmispunkti väljaehitamine ei eelda täiendava liitumispunkti väljaehitamist. Liitumispunkti rajamine on vajalik, kui senine liitumine ei ole piisava võimsusega, et uue paigaldisega toodetud energia võrku jõuaks, aga mõõtepunkti saab rajada ka uue liitumispunktita.

Kui tootja osaleb vähempakkumisel olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava võimsusega (elektrituruseaduse, ehk ELTS  § 108. lõige 5 või lõige 7 alusel ) , siis tulenevalt ELTS § 58 lõige 2 nõudest on vaja tagada toetusaluse elektrienergia nõuetekohane mõõtmine kauglugemisseadmega. Kuna võrguettevõtjal puudub antud juhul kohustus mõõtmist korraldada, siis tuleb tootjal endal tagada nõuetekohase kauglugemist võimaldava mõõteseadme olemasolu, nõuetekohane mõõtmine ning mõõteandmete edastamine Eleringi andmelattu.

Elering võimaldab tootjal sõlmida andmelao kasutamise lepingu (https://elering.ee/andmevahetus#tab0) , mis tavaolukorras  on ette nähtud võrguettevõtjatele ja liinivaldajatele mõõteandmete edastamiseks, aga seadusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks  võimaldab ka tootjal endal kaugloetavaid mõõteandmeid igapäevaselt andmelattu edastada.

 

Kui osaleda vähempakkumisel lisandunud võimsusega, siis kuidas toimub olemasoleva tootmisseadme ja lisandunud võimsuse tootmisandmete mõõtmine?

Vastavalt vähempakkumise teatele, kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, peab tootja tagama uue võimsuse poolt toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le.

Ehk siis Te peate ise rajama lisandunud võimsusele eraldi mõõtepunkti kaugloetava mõõteseadmega, sõlmima Andmelao kasutamise lepingu ning tagama mõõteandmete igapäevase edastuse Andmelattu, misjärel  Elering ise eristab olemasoleva tootmisseadme ja lisandunud võimsuse mõõteandmed.

Rohkem infot Andmelao kasutamise lepingu ning Andmelao kasutamise ja liitumise juhendi leiab siit https://elering.ee/andmevahetus#tab0.

 

 

....ja elektrikoguse arvestus otseliini mõõtepunktis on aktsepteeritud?

Tootmisseade peab olema otseselt või kaudselt seotud liitumispunktiga, mis on tootmisseadme osa ja mille suhtes võrguettevõtja tunnistab tootmisseadme nõuetekohasust. Toetust saab maksta elektrienergia koguse eest, mis on antud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku või elektrituruseaduse kohase otseliini kaudu tarbijale.
Tootja võib alustada ka tegutsemist liinivaldajana ja edastada toodetud elektrienergiat tarbijale läbi otseliini. Kui elektrienergiat edastatakse otseliini kaudu, siis toetuse alla kuulub ainult tarbijale edastatud elektrienergia.

 

Kas Elering näeb ette võrgukatsetused tootmisseadmepõhiselt(otseliini mõõtepunktides) või tarbija võrguliitumis punkti põhiselt?

Võrgukatsetused (nõuetekohasuse kontrollimise) korraldab see võrguettevõtja, millega tootmisseade on ühendatud.  Kuna ühe liitumispunkti taga saab olla vaid üks tootmisseade, viiakse katsetused läbi liitumispunkti põhiselt.

 

Kas mõlemale tootmisseadmega (millel on üks ühine liitumispunkt) saab teha eraldiseisva taastuvenergia vähempakkumise või peab tegema kahe tootmisseadme peale ühe pakkumise, mis põhineb summeeritud nimivõimsustel põhjal(2*250kW=500kW) tarbija võrgu liitumispunkti põhiselt? 

Kuna tegemist on ühe tootmisseadmega, siis saab teha ühe pakkumise.

 

Tänase ELTS-i kohaselt on võimalik saada läbi otseliini TE-toetust enda tarbitud elektrile, kas seda on võimalik saada ka vähempakkumise  võtjana  ning kuidas see juriidilisel välja näeb ? 

Toetust makstakse ka otseliini kaudu edastatud elektrienergia eest ja otseliiniga toetuse taotlemise kohta leiab rohkem infot siit https://elering.ee/taastuvenergia-toetus#tab3.

Kuidas hinnatakse toetusmeetme ergutavat mõju? Kuidas on reguleeritud tootmisseadme lubatav ehituslik valmidus pakkumuse esitamise hetkel?

Tootmisseade või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud täiendav elektripaigaldis elektrituruseaduse § 108 lõike 7 mõistes kvalifitseerub praeguse vähempakkumise kontekstis uueks, kui vastav tootmisseade või elektripaigaldis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist.

Riigiabiloa SA.55453 punktist 28 tuleneb, et uued seadmed on abikõlbulikud üksnes juhul, kui nad ei ole alustanud töödega viisil nagu see oli ette nähtud 2017. a toetusskeemis, ning viitest riigiabiloa punktile 5 nähtub, et 2017. a toetusskeemi kohaselt kvalifitseerusid vähempakkumisele tootjad uute tootmisseadmetega, mis alustavad elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist. Eelnevast nähtub, et töödega alustamist tuleb selle konkreetse riigiabiloa kontekstis sisustada kui tootmise alustamist, s.o samamoodi nagu 2017. a skeemis, ning sellise abimeetme lubatavusega on nõustunud ka Euroopa Komisjon (riigiabiloa punkt 131 viitab tagasi punktile 28). Seega tuleneb toetusmeetme ergutav mõju asjaolust, et tootmist ei ole alustatud enne vähempakkumise võitmist (riigiabiloa punkt 128 koostoimes punktidega 131, 28, 5 ja 43).

Vähempakkumisel osaleva tootmisseadme ehituslikule valmidusele pakkumise esitamise hetkel ei ole seatud muid tingimusi peale tootmise alustamise piirangu.

 

Vastavalt vähempakkumise teatele ja Vabariigi Valitsuse 07.11.2019. a määruse nr 86 §-le 11 peab tootmise alustamise ajal tootmisseadme omanik või kasutamiseks õigustatud isik olema pakkumuse teinud isik ehk enne tootmise alustamist ei tohiks omanik vahetuda.

Täiendavalt märgime, et kui vähempakkumise võitja võõrandab vähempakkumises kasutatud tootmisseadme enne kui ta toodab energiat Vabariigi Valitsuse vähempakkumise tulemuste kinnitamise korralduses märgitud aastases mahus, siis puudub alus tagatise tagastamiseks (ELTS § 597 lg 5) ning tagatis läheb riigi omandisse ELTS § 597 lg 6 p 1 alusel.

ELTS § 594lg 6  kohaselt võib vähepakkumisel osaleda ka Euroopa Majanduspiirikonna riigist pärit juriidiline isik, kui tema asukohariigi õigusega lubatakse Eesti juriidilisel isikul osaleda nimetatud riigis samasugusel vähempakkumisel. Seejuures peavad elektrienergia tootmine ning tootmisseade asuma Eestis.

Saadetud kirjad saavad automaatteavituse pakkumise kohale jõudmise osas. Esitatud pakkumistele ja pakkumiste esitamise e-posti aadressile on juurdepääs Elering AS-s vaid selle oksjoni jaoks eraldi moodustatud komisjon liikmetel ja ainult nemad tegelevad hiljem pakkumiste hindamisega seotud tegevustega. Pakkumiste avamist pole võimalik jälgida, kuid komisjon koostab kõikidest esitatud pakkumistest protokolli, mis esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kui vähempakkumise korraldajale.

 

Garanteeritud müügitulu määr on pakkumises esitatud elektrienergia garanteeritud müügihind, mis koosneb kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia tunni börsihinnast   ja toetuse summast. Toetuse ülemmääraks on 20 €/MWh ning tootja saadav tulu koos toetusega ei tohi ületada Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsil üheski tunnis 45 eurot.
Garanteeritud müügihinna eesmärk on tagada tootjale stabiilne tulu ja see sisaldab nii tulu, mis saadakse elektriturult kui toetust.
 

Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 20 eurot taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest. Toetuse arvestus toimub tunnipõhiselt. Toetuse mahu määramisel lähtutakse toetuse ülemmäära ning Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsihinna summast. Selle summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni eest, mis tähendab, et sellest summast kõrgemat pakkumist tootjal ei ole võimalik esitada. Negatiivse börsihinna kehtimise ajal toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta.
Toetust makstakse tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku või otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia koguse eest. Suletud jaotusvõrku antud energia koguse eest toetust ei maksta.

Näiteks juhul kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks ehk garanteeritud müügihinnaks 45 eurot megavatt-tunni eest, siis tunnil, kus börsihind on 45 eurot megavatt-tunni kohta, toetust sellel tunnil toodetud taastuvelektri eest ei maksta. Juhul kui börsihind on 35 eurot megavatt-tunni kohta, saaks selle näite puhul toetust 10 eurot megavatt-tunni kohta. Juhul kui elektrienergia börsihind on 25 eurot megavatt-tunni kohta või langeb kuni 0-ni, rakendub antud näite puhul maksimaalne toetusmäär ning üle 20 euro megavatt-tunni kohta toetust ei maksta. Juhul kui börsihind ületab 45 eurot megavatt-tunni kohta, tootjale toetust ei maksta ning tootja saab börsihinna täies mahus endale, s.t garanteeritud müügihinnast kõrgema börsihinna korral riigile midagi maksma ei pea. 

Näiteks kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks ehk garanteeritud müügihinnaks 42 eurot megavatt-tunni eest, siis tunnil, mil börsihind on 42 eurot megavatt-tunni kohta või üle selle, toetust vastaval tunnil toodetud taastuvelektri eest ei maksta ning riigile kõrgema börsihinna eest midagi maksma ei pea. Juhul kui börsihind on 32 eurot megavatt-tunni kohta, saaks selle näite puhul toetust 10 eurot megavatt-tunni kohta. Juhul kui elektrienergia börsihind on vahemikus 0 kuni 22 eurot megavatt-tunni kohta, rakendub antud näite puhul maksimaalne toetusmäär 20 eurot megavatt-tunni kohta.  
 

Kas pakkumust tehes tuleb tasuda ka tagatis, mis on tagatise suurus?

 

Jah, vähempakkumisel osalemiseks tuleb esitada tagatis hiljemalt 01.06.2022.

Tagatise esitamiseks on kaks võimalust:

- tasuda tagatisraha ELERING AS pangakontole number EE282200221024551314 SWEDBANK või

- esitada krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii e-postile taastuvenergia@elering.ee.

Tagatise suuruseks on 18 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadme puhul. Kui päikeseenergiat tootmiseks kasutav pakkuja esitab pakkumisega koos liitumislepingu või elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud liitmislepingu pakkumise, tuleb pakkujal esitada tagatis 70 % eelnimetatud tagatise suurusest, s.o 70 % 18 eurost ehk 12,6 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta. Kui pakkumise esitab koos liitumislepingu või liitumispakkumisega muud tehnoloogiat, kui päikeseenergiat tootmiseks kasutav pakkuja, tuleb esitada tagatis 30 % eelnimetatud tagatisest, s.o 30 % 18 eurost ehk 5,4 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta. Kui pakkujal puudub liitumisleping või selle pakkumine, peab pakkuja esitama tagatise 18 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta.

Näiteks kui pakutav toodetav taastuvenergia kogus kalendriaastas on 50 GWh ning pakutav energia on toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatava uue elektripaigaldisega, millel puudub liitumisleping või liitumislepingu pakkumine, siis on tagatis sõltumata kasutatavast tehnoloogiast 900 000 eurot (s.o 50 000 MWh * 18 eurot).

Näiteks kui pakutav toodetav taastuvenergia kogus kalendriaastas on 50 GWh, pakutav energia on toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatava uue elektripaigaldisega, mis kasutab tootmiseks päikeseenergiat ning pakkuja esitab pakkumisega koos liitumislepingu või elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud liitmislepingu pakkumise, siis on tagatis 630 000 eurot (s.o 50 000 MWh * 12,6 eurot).

Näiteks kui pakutav toodetav taastuvenergia kogus kalendriaastas on 50 GWh, pakutav energia on toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatava uue elektripaigaldisega, mis kasutab tootmiseks muud tehnoloogiat, mitte päikeseenergiat, ning pakkuja esitab pakkumisega koos liitumislepingu või elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud liitmislepingu pakkumise, siis on tagatis 270 000 eurot (s.o 50 000 MWh * 5,4 eurot).

 

Millised on nõuded tagatise esitamisele garantiikirjaga?

Elektrituruseaduse (ELTS) § 597 lg 3 p 1 alusel vähempakkumise tagatisena esitatav krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii peab vastama võlaõigusseaduse §-s 155 nimetatud tingimustele ning lähtuma võlasuhte ja nõude sisu kirjeldamisel vähempakkumise tingimustest, mh ELTS § 597 lg-s 6 nimetatud väljamakse tegemise alustest.

 

Kas tagatiseks võib olla näiteks emaettevõtte garantii?

Emaettevõtte garantii ei sobi vähempakkumise tagatiseks. Tagatiseks võib esitada krediidi-või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või maksta tagatisraha vähempakkumise läbiviijale (Elering AS).

 

Kui kaua tagatis peab olema kehtiv?

Tagatis peab kehtima vähemalt kuni 01.01.2028. Tagatis vabaneb varem, kui pakkuja ei osutu vähempakkumise võitjaks või vähempakkumise võitnud tootja alustab tootmist enne vähempakkumise teates esitatud tootmise alustamise tähtpäeva ja pakkumises lubatud mahus.
Pakkumise tagatise nõudmise ja tagastamise kohta on võimalik täpsemalt lugeda ELTS §-st 597.

 

Kui pakkumust esitades on tootjal olemas liitumislepingu pakkumine ning tagatist arvestatakse ja tasutakse soodustingimustel, kuid hiljem tootja poolsel vms põhjusel liitumislepingut ei sõlmita, siis kas hiljem tuleb tagatist juurde tasuda? Või kui pakkumust esitades tootjal liitumislepingut ega selle pakkumist ei ole ning tootja sõlmib liitumislepingu või saab liitumislepingu pakkumise hiljem, kas tagatise summat seetõttu vähendatakse?

 Tagatise olemasolu ning suurust kontrollitakse pakkumusele lisatud dokumentide alusel pakkuja ja pakkumise nõuetele vastavuse kontrolli raames, hiljem tagatise suurust ümber ei arvestata.

 

Kui tootmisüksus jääb mingil arendajast mitte sõltuval põhjusel ehitamata või ei valmi õigeks tähtajaks, kas siis on võimalik tagatissumma tagasi saada või on see arendaja risk? 

Vastavalt elektrituruseaduse § 597 lõikele 5 tagastatakse vähempakkumise võtjale tagatisraha (või teatatakse garantii andjale garantiist tulenevatest õigustest loobumisest) viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui võitja toodab energiat pakutud aastases mahus. ELTS-i § 597 lõige 6 punkt 1 puhul ei lähe tagatisraha riigi omandisse, kui pakkumise võitja toodab tootmise alustamise tähtpäevast energiat pakutud aastasest mahust esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 % ulatuses või 24 kuu jooksul vähemalt 80 % ulatuses. Kuid kui võitja ei tooda pakutud aastast tootmismahtu, võidakse tunnistada Vabariigi Valitsuse korraldus antud tootja suhtes kehtetuks ning tagatisraha vähempakkumise võitjale sel juhul ei tagastata.  

 

Elektrituruseaduse § 597 lõige 6 punkt 1 puhul läheb tagatisraha riigi omandisse, kui pakkumise võitja ei tooda tootmise alustamise tähtpäevast energiat pakutud aastasest mahust esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 % ulatuses või 24 kuu jooksul vähemalt 80 % ulatuses. Kuidas seda mõista?

Esimese 12 kuu jooksul tootmise alustamise tähtpäevast tuleb täita 60% pakutud aastasest mahust ja 24 kuu jooksul 80% iga-aastasest mahust ehk siis kahe aasta mahust kokku 80%.
Näiteks kui 25.11.2021. a välja kuulutatud vähempakkumisel pakutud aastaseks mahuks oli 400 GWh, siis esimese 12 kuu jooksul alates 01.01.2026 tuleb toota vähemalt 60% ulatuses ehk siis 240 GWh ning 24 kuu vältel alates 01.01.2026 tuleb toota vähemalt 80 % kahe aasta mahust ehk siis 640 GWh.
Kui vähempakkumise võitja toodab energiat pakkumises esitatud aastases mahus eelnimetatud tähtaegadest varem, siis tagastatakse tagatis Elektrituruseaduse § 597 lõike 5 alusel samuti varem.

 

Kui vähempakkumise võidab mitme tootmisseadmega pakkumus ning toetust ei ole võimalik maksta pakkumises pakutud kogu koguse eest, kas siis on lubatud pakkujal (või ühispakkujatel) osad projektid (tootmisseadmed) pakkumusest välja jätta ning pakkujal otsustada, missuguste tootmisseadmetega võidetud toodangu mahtu täidetakse? Kui jah, siis kas see tuleks välja tuua pakkumust tehes või võib ka pärast võitmist otsustada?

Vabariigi Valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ § 12 lg 2 p 7 järgi tuleb pakkumuses märkida, millise minimaalse toodangu aastase kogusega on pakkuja nõus osalema vähempakkumise tulemuste väljaselgitamises, kui toetust ei ole võimalik maksta pakkumises pakutud kogu koguse eest. Kui mitme tootmisseadmega pakkumuse esitanud pakkuja ei võida kogu pakutud tootmismahus, siis on pakkujal võimalik pärast pakkumiste reastamist (kui on selge, mis mahus pakkuja toetust saab) soovi korral otsustada, missugus(t)e tootmisseadme(te)ga võidetud toodangu maht täidetakse, eeldusel, et vastava(te) seadme(te)ga on võimalik võidetud mahus elektrienergiat toota.

 

Kas on võimalik teha esialgu tagatise esitamiseks ülekanne Eleringi kontole ja hiljem see pangagarantii vastu välja vahetada?  

Vastava taotluse esitamise korral on võimalik tagatisraha vahetamine pangagarantii vastu.

 

Kas alla 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadme puhul peab samuti tasuma tagatise?

Alla 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadme puhul ei tule tagatist tasuda, kuid vähempakkumisel saab osaleda üksnes pakkumisega, milles pakutav aastane energia kogus on vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne.

 

Vähempakkumisel pakutav aastane energia kogus peab olema vähemalt 10 GWh või selle täiskordne, ehk siis pakkuda saab aastast elektrienergia kogust 10 GWh või 20 GWh jne.

Vana tootmisseadme lammutamisel ja samas asukohas asendamisel uue tootmisseadmega saab uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust üksnes siis, kui vana tootmisseade oli vanem kui 25 aastat.

 

Kui näiteks koostootmisjaam on toetust saanud ja soovitakse seda välja vahetada ja asendada päikesepargiga, kas antud päikepark saab vähempakkumisel osaleda? 

Vana tootmisseadme lammutamisel ja samas asukohas asendamisel uue tootmisseadmega saab uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust üksnes siis, kui vana tootmisseade oli vanem kui 25 aastat.

 

Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja peab andma võrguettevõtja poolt nõuetekohaseks tunnistatud tootmisseadmega esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini hiljemalt teates märgitud kuupäevaks 01.01.2026. Elektrienergia esmakordset tootmist võib alustada ka varem, kuid mitte enne vähempakkumise tulemuste kinnitamist Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Toetust makstakse pärast vähempakkumise võitjaks tunnistamise otsuse tegemist 12- aastat alates päevast, mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks ja mil tootmisseade andis esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini.

Võimsuse piirangut ei ole ette antud, kuid tuleb silmas pidada, et pakutav aastane energia kogus peab olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne.       

Tootmisseadme ehitamisele on seatud tingimus, et tootmisseade peab olema tunnistatud võrguettevõtja poolt võrgueeskirja nõuetele vastavaks ja tootmist tuleb alustada hiljemalt 01.01.2026.

Vähempakkumise võitjale peab olema hiljemalt 18 kuu jooksul pärast vähempakkumise tulemusi kinnitava Vabariigi Valitsuse korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja peab olema sõlminud tootmisseadme võrku ühendamiseks liitumislepingu.

 

Määruse paragrahv 12 lõige 5 kohaselt tuleb uue tootmisseadme korral teatada aadress. Mis juhtub, kui tootmisseade rajatakse lõpuks teisele aadressile või lisatakse kinnistuid/katastriüksuseid, kuhu park rajatakse?

Vähempakkumisele saab esitada tootmisseadme, mille asukoht on pakkumust tehes teada ning Vabariigi Valituse korraldusega otsustatakse toetuse maksmine pakkumuses toodud seadmele, mille asukoht on pakkumuse vormil esitatud ning aadressi hiljem muuta ei ole lubatud.

Jah, pakutav aastane energia kogus peab olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne. 

Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja peab esitama enne tootmise alustamist iga kvartali 20. kuupäevaks vähempakkumise läbiviijale ülevaate vähempakkumisel edukaks tunnistatud tootmisseadme rajamise seisust ja eeldatavast tootmise alustamise kuupäevast.

Vähempakkumise läbiviija avab pakkumised pakkumise esitamise tähtpäevale järgneval tööpäeval, s.o 02.06.2022 kell 12.00, seejärel koostatakse pakkumiste avamise protokoll, kuhu kantakse pakkujate nimed, registrikoodid, pakutud toodetava energia kogus ja liik ning pakutud garanteeritud müügitulu määr. Protokoll avaldatakse viie tööpäeva jooksul alates koostamisest Eleringi kodulehel. Seejärel toimub pakkuja ja pakkumiste kontroll ning Elering esitab 70 päeva jooksul pärast pakkumise esitamise tähtpäeva nõuetele vastavate pakkujate nimekirja vähempakkumise korraldajale. Peale seda vähempakkumise korraldaja kontrollib nimekirjas esitatud pakkujate vastavust määruse ja elektrituruseaduse nõuetele ning esitab Vabariigi Valitsusele kümne päeva jooksul nimekirja pakkujatest, kellele maksta toetus ning seejärel otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega vähempakkumise võitnud pakkujale või pakkujatele toetuse maksmise.

Pakkuja võib esitada pakkumise taastuvast energiaallikast toodetud energia tootmiseks ühe või mitme tootmisseadmega. Kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumine, peavad kõik vähempakkumise tingimused olema täidetud kõigi pakkumises esitatud tootmisseadmete puhul.

Mõõtmispunkti väljaehitamine ei eelda täiendava liitumispunkti väljaehitamist. Liitumispunkti rajamine on vajalik, kui senine liitumine ei ole piisava võimsusega, et uue paigaldisega toodetud energia võrku jõuaks, aga mõõtepunkti saab rajada ka uue liitumispunktita.

Kui tootja osaleb vähempakkumisel olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava võimsusega (elektrituruseaduse, ehk ELTS  § 108. lõige 5 või lõige 7 alusel ) , siis tulenevalt ELTS § 58 lõige 2 nõudest on vaja tagada toetusaluse elektrienergia nõuetekohane mõõtmine kauglugemisseadmega. Kuna võrguettevõtjal puudub antud juhul kohustus mõõtmist korraldada, siis tuleb tootjal endal tagada nõuetekohase kauglugemist võimaldava mõõteseadme olemasolu, nõuetekohane mõõtmine ning mõõteandmete edastamine Eleringi andmelattu.

Elering võimaldab tootjal sõlmida andmelao kasutamise lepingu (https://elering.ee/andmevahetus#tab0) , mis tavaolukorras  on ette nähtud võrguettevõtjatele ja liinivaldajatele mõõteandmete edastamiseks, aga seadusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks  võimaldab ka tootjal endal kaugloetavaid mõõteandmeid igapäevaselt andmelattu edastada.

 

Kui osaleda vähempakkumisel lisandunud võimsusega, siis kuidas toimub olemasoleva tootmisseadme ja lisandunud võimsuse tootmisandmete mõõtmine?

Vastavalt vähempakkumise teatele, kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, peab tootja tagama uue võimsuse poolt toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le.

Ehk siis Te peate ise rajama lisandunud võimsusele eraldi mõõtepunkti kaugloetava mõõteseadmega, sõlmima Andmelao kasutamise lepingu ning tagama mõõteandmete igapäevase edastuse Andmelattu, misjärel  Elering ise eristab olemasoleva tootmisseadme ja lisandunud võimsuse mõõteandmed.

Rohkem infot Andmelao kasutamise lepingu ning Andmelao kasutamise ja liitumise juhendi leiab siit https://elering.ee/andmevahetus#tab0.

 

 

....ja elektrikoguse arvestus otseliini mõõtepunktis on aktsepteeritud?

Tootmisseade peab olema otseselt või kaudselt seotud liitumispunktiga, mis on tootmisseadme osa ja mille suhtes võrguettevõtja tunnistab tootmisseadme nõuetekohasust. Toetust saab maksta elektrienergia koguse eest, mis on antud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku või elektrituruseaduse kohase otseliini kaudu tarbijale.
Tootja võib alustada ka tegutsemist liinivaldajana ja edastada toodetud elektrienergiat tarbijale läbi otseliini. Kui elektrienergiat edastatakse otseliini kaudu, siis toetuse alla kuulub ainult tarbijale edastatud elektrienergia.

 

Kas Elering näeb ette võrgukatsetused tootmisseadmepõhiselt(otseliini mõõtepunktides) või tarbija võrguliitumis punkti põhiselt?

Võrgukatsetused (nõuetekohasuse kontrollimise) korraldab see võrguettevõtja, millega tootmisseade on ühendatud.  Kuna ühe liitumispunkti taga saab olla vaid üks tootmisseade, viiakse katsetused läbi liitumispunkti põhiselt.

 

Kas mõlemale tootmisseadmega (millel on üks ühine liitumispunkt) saab teha eraldiseisva taastuvenergia vähempakkumise või peab tegema kahe tootmisseadme peale ühe pakkumise, mis põhineb summeeritud nimivõimsustel põhjal(2*250kW=500kW) tarbija võrgu liitumispunkti põhiselt? 

Kuna tegemist on ühe tootmisseadmega, siis saab teha ühe pakkumise.

 

Tänase ELTS-i kohaselt on võimalik saada läbi otseliini TE-toetust enda tarbitud elektrile, kas seda on võimalik saada ka vähempakkumise  võtjana  ning kuidas see juriidilisel välja näeb ? 

Toetust makstakse ka otseliini kaudu edastatud elektrienergia eest ja otseliiniga toetuse taotlemise kohta leiab rohkem infot siit https://elering.ee/taastuvenergia-toetus#tab3.

Kuidas hinnatakse toetusmeetme ergutavat mõju? Kuidas on reguleeritud tootmisseadme lubatav ehituslik valmidus pakkumuse esitamise hetkel?

Tootmisseade või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud täiendav elektripaigaldis elektrituruseaduse § 108 lõike 7 mõistes kvalifitseerub praeguse vähempakkumise kontekstis uueks, kui vastav tootmisseade või elektripaigaldis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist.

Riigiabiloa SA.55453 punktist 28 tuleneb, et uued seadmed on abikõlbulikud üksnes juhul, kui nad ei ole alustanud töödega viisil nagu see oli ette nähtud 2017. a toetusskeemis, ning viitest riigiabiloa punktile 5 nähtub, et 2017. a toetusskeemi kohaselt kvalifitseerusid vähempakkumisele tootjad uute tootmisseadmetega, mis alustavad elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist. Eelnevast nähtub, et töödega alustamist tuleb selle konkreetse riigiabiloa kontekstis sisustada kui tootmise alustamist, s.o samamoodi nagu 2017. a skeemis, ning sellise abimeetme lubatavusega on nõustunud ka Euroopa Komisjon (riigiabiloa punkt 131 viitab tagasi punktile 28). Seega tuleneb toetusmeetme ergutav mõju asjaolust, et tootmist ei ole alustatud enne vähempakkumise võitmist (riigiabiloa punkt 128 koostoimes punktidega 131, 28, 5 ja 43).

Vähempakkumisel osaleva tootmisseadme ehituslikule valmidusele pakkumise esitamise hetkel ei ole seatud muid tingimusi peale tootmise alustamise piirangu.

 

Vastavalt vähempakkumise teatele ja Vabariigi Valitsuse 07.11.2019. a määruse nr 86 §-le 11 peab tootmise alustamise ajal tootmisseadme omanik või kasutamiseks õigustatud isik olema pakkumuse teinud isik ehk enne tootmise alustamist ei tohiks omanik vahetuda.

Täiendavalt märgime, et kui vähempakkumise võitja võõrandab vähempakkumises kasutatud tootmisseadme enne kui ta toodab energiat Vabariigi Valitsuse vähempakkumise tulemuste kinnitamise korralduses märgitud aastases mahus, siis puudub alus tagatise tagastamiseks (ELTS § 597 lg 5) ning tagatis läheb riigi omandisse ELTS § 597 lg 6 p 1 alusel.

ELTS § 594lg 6  kohaselt võib vähepakkumisel osaleda ka Euroopa Majanduspiirikonna riigist pärit juriidiline isik, kui tema asukohariigi õigusega lubatakse Eesti juriidilisel isikul osaleda nimetatud riigis samasugusel vähempakkumisel. Seejuures peavad elektrienergia tootmine ning tootmisseade asuma Eestis.

Saadetud kirjad saavad automaatteavituse pakkumise kohale jõudmise osas. Esitatud pakkumistele ja pakkumiste esitamise e-posti aadressile on juurdepääs Elering AS-s vaid selle oksjoni jaoks eraldi moodustatud komisjon liikmetel ja ainult nemad tegelevad hiljem pakkumiste hindamisega seotud tegevustega. Pakkumiste avamist pole võimalik jälgida, kuid komisjon koostab kõikidest esitatud pakkumistest protokolli, mis esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kui vähempakkumise korraldajale.