Vähempakkumise KKK

Garanteeritud müügitulu määr on pakkumises esitatud elektrienergia garanteeritud müügihind, mis koosneb kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia tunni börsihinnast   ja toetuse summast. Toetuse ülemmääraks on 20 €/MWh ning tootja saadav tulu koos toetusega ei tohi ületada Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsil üheski tunnis 45 eurot.
Garanteeritud müügihinna eesmärk on tagada tootjale stabiilne tulu ja see sisaldab nii tulu, mis saadakse elektriturult kui toetust.
 

Kuidas arvestatakse makstav toetuse määr?

Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 20 eurot taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest. Toetuse arvestus toimub tunnipõhiselt. Toetuse mahu määramisel lähtutakse toetuse ülemmäära ning Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsihinna summast. Selle summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni eest, mis tähendab, et sellest summast kõrgemat pakkumist tootjal ei ole võimalik esitada. Negatiivse börsihinna kehtimise ajal toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta.

Näiteks juhul kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks ehk garanteeritud müügihinnaks 45 eurot megavatt-tunni eest, siis tunnil, kus börsihind on 45 eurot megavatt-tunni kohta, toetust sellel tunnil toodetud taastuvelektri eest ei maksta. Juhul kui börsihind on 35 eurot megavatt-tunni kohta, saaks selle näite puhul toetust 10 eurot megavatt-tunni kohta. Juhul kui elektrienergia börsihind on 25 eurot megavatt-tunni kohta või langeb kuni 0-ni, rakendub antud näite puhul maksimaalne toetusmäär ning üle 20 euro megavatt-tunni kohta toetust ei maksta. Juhul kui börsihind ületab 45 eurot megavatt-tunni kohta, tootjale toetust ei maksta ning tootja saab börsihinna täies mahus endale, s.t garanteeritud müügihinnast kõrgema börsihinna korral riigile midagi maksma ei pea. 

Näiteks kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks ehk garanteeritud müügihinnaks 42 eurot megavatt-tunni eest, siis tunnil, mil börsihind on 42 eurot megavatt-tunni kohta või üle selle, toetust vastaval tunnil toodetud taastuvelektri eest ei maksta ning riigile kõrgema börsihinna eest midagi maksma ei pea. Juhul kui börsihind on 32 eurot megavatt-tunni kohta, saaks selle näite puhul toetust 10 eurot megavatt-tunni kohta. Juhul kui elektrienergia börsihind on vahemikus 0 kuni 22 eurot megavatt-tunni kohta, rakendub antud näite puhul maksimaalne toetusmäär 20 eurot megavatt-tunni kohta.  

Millise elektrienergia koguse eest makstakse toetust?

Toetust makstakse vähempakkumise võitjale tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku või otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia koguse eest. Suletud jaotusvõrku antud energia koguse eest toetust ei maksta. Negatiivse börsihinna kehtimise ajal toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta.
Vähempakkumise toetuse maksmise arvestus käib igal kalendriaastal pakkumuses esitatud koguse alusel. Kui vähempakkumise võitja toodab pakkumises esitatud tootmisseadme(te)ga aastas kokku rohkem kui pakkumises pakutud aastane tootmismaht, ei maksta toetust pakkumises esitatud tootmismahtu ületava koguse eest.

Näiteks, kui pakkuja on lubanud oma pakkumises toota aastas 10 GWh, sh vähemalt 50% ehk 5 GWh I ja IV kvartalil, siis on ühtlasi aastane maksimaalne II ja III kvartalis toodetud energiakogus, mille eest toetust makstakse, 50 % pakutud kogusest ehk kuni 5 GWh. Seega peatub toetuse maksmine sama näite korral siis, kui II ja III kvartalis on toodetud 50 % aastasest pakkumise mahust ehk 5 GWh või kui täitub 100% aastasest pakkumise mahust ehk 10 GWh.

Näiteks, kui tootmismaht pakkumuses on 10 GWh, millest 3 GWh toodetakse I ja IV kvartalil ning 7 GWh toodetakse II ja III kvartalil, siis toetust saadakse I ja IV kvartali toodangu (3 GWh) eest ning osaliselt II ja III kvartali toodangu (max 5 GWh) eest, kuid järgmisel aastal peatatakse toetuse maksmine puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd I ja IV kvartalil ei toodetud vähemalt 5 GWh.

Näiteks, kui tootmismaht pakkumuses on 10 GWh ja tootja toodab 10 GWh I kvartalis, siis pakkumises toodud aastase koguse (10 GWh) eest makstakse toetus välja I kvartalis ning pakkumises esitatud mahtu ületava koguse eest ülejäänud kvartalitel toetust ei maksta.

Millised on nõuded tagatise esitamisele garantiikirjaga?

Elektrituruseaduse (ELTS) § 59⁷ lg 3 p 1 alusel vähempakkumise tagatisena esitatav krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii peab vastama võlaõigusseaduse §-s 155 nimetatud tingimustele ning lähtuma võlasuhte ja nõude sisu kirjeldamisel vähempakkumise tingimustest, mh ELTS § 59⁷ lg-s 6 nimetatud väljamakse tegemise alustest.

Kas see tähendab, et reitingule mingeid nõudeid ei ole sätestatud ning tagatiseks võib esitada Eesti SEB garantii?

Jah, vähempakkumisel osalemiseks võib esitada ka Eesti SEB Pank AS garantiikirja. Eesti Pangaliiduga kooskõlastatud garantiikirja näidisvorm on alla laetav https://elering.ee/pakkumuse-vorm.

Kas tagatiseks võib olla näiteks emaettevõtte garantii?

Emaettevõtte garantii ei sobi vähempakkumise tagatiseks. Tagatiseks võib esitada krediidi-või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või maksta tagatisraha vähempakkumise läbiviijale (Elering AS).

Kui tootmisüksus jääb mingil arendajast mitte sõltuval põhjusel ehitamata või ei valmi õigeks tähtajaks, kas siis on võimalik tagatissumma tagasi saada või on see arendaja risk? 

Vastavalt elektrituruseaduse § 59⁷ lõikele 5 tagastatakse vähempakkumise võtjale tagatisraha (või teatatakse garantii andjale garantiist tulenevatest õigustest loobumisest) viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui võitja toodab energiat pakutud aastases mahus. ELTS-i § 59⁷ lõige 6 punkt 1 puhul ei lähe tagatisraha riigi omandisse, kui pakkumise võitja toodab tootmise alustamise tähtpäevast energiat pakutud aastasest mahust esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 % ulatuses või 24 kuu jooksul vähemalt 80 % ulatuses. Kuid kui võitja ei tooda pakutud aastast tootmismahtu, võidakse tunnistada Vabariigi Valitsuse korraldus antud tootja suhtes kehtetuks ning tagatisraha vähempakkumise võitjale sel juhul ei tagastata.  

Kui vähempakkumise võidab mitme tootmisseadmega pakkumus ning toetust ei ole võimalik maksta pakkumises pakutud kogu koguse eest, kas siis on lubatud pakkujal (või ühispakkujatel) osad projektid (tootmisseadmed) pakkumusest välja jätta ning pakkujal otsustada, missuguste tootmisseadmetega võidetud toodangu mahtu täidetakse? Kui jah, siis kas see tuleks välja tuua pakkumust tehes või võib ka pärast võitmist otsustada?

Vabariigi Valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ § 12 lg 2 p 7 järgi tuleb pakkumuses märkida, millise minimaalse toodangu aastase kogusega on pakkuja nõus osalema vähempakkumise tulemuste väljaselgitamises, kui toetust ei ole võimalik maksta pakkumises pakutud kogu koguse eest. Kui mitme tootmisseadmega pakkumuse esitanud pakkuja ei võida kogu pakutud tootmismahus, siis on pakkujal võimalik pärast pakkumiste reastamist (kui on selge, mis mahus pakkuja toetust saab) soovi korral otsustada, missugus(t)e tootmisseadme(te)ga võidetud toodangu maht täidetakse, eeldusel, et vastava(te) seadme(te)ga on võimalik võidetud mahus elektrienergiat toota.

Kui pakkuda päikese- ja tuuleenergiat koos ning päikeseenergia osas on liitumisleping sõlmitud ja kavas on sama liitumist kasutada tuulepargi ühendamiseks, siis kuidas arvestatakse nõutava tagatise suurus?

Kui pakkujal on plaan toota pakutavast tootmismahust osa päikeseenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega, mille võimsuse ulatuses on pakkujal sõlmitud liitumisleping ning teine osa tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega, millel puudub vastav liitumisleping , siis tuleks tagatis liita kokku kahest osast järgnevalt:

1. päikeseenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadme toodang (MWh) * 12 €/MWh * 0,7, sest sellele osale on sõlmitud liitumisleping päikeseenergia tootmiseks, ning
2. tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadme toodang (MWh) * 12 €/MWh, sest tuuleenergia tootmiseks liitumisleping puudub.

Kas kavandatava uue tootmisseadmega tehtav pakkumine on nõuetekohane, kui kasutab olemasoleva tootmisseadme liitumispunkti? Milline on olemasoleva tootmisseadme liitumispunkti ja liitumislepingu mõju tagatisele?

Jah, on nõuetekohane, sest vähempakkumisel on lubatud osaleda olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava elektripaigaldisega tingimusel, et tootja tagab tulevikus uue elektripaigaldise toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise võrgueeskirja nõuete kohaselt Eleringi andmevahetusplatvormi kaudu. Olemasoleva tootmisseadme võimsuse ulatuses kasutatav liitumispunkt ja võrguleping ei mõjuta tagatist, kuna vähempakkumisele saab pakkuda üksnes uue täiendava elektripaigaldisega toodetavat elektrienergiat.
 

Kas on võimalik teha esialgu tagatise esitamiseks ülekanne Eleringi kontole ja hiljem see pangagarantii vastu välja vahetada?  

Vastava taotluse esitamise korral on võimalik tagatisraha vahetamine pangagarantii vastu.

Kas esitatud garantiikiri võib olla ka inglise keeles?

Kuna vastavalt keeleseaduse § 10 lõikele 1 toimub Eleringiga asjaajamine eesti keeles, siis võib esitada inglise keelse garantiikirja, kuid koos tõlkega eesti keelde.

Kas garantiikirja tõlge eesti keelde võib olla esitatud eraldi dokumendina ehk ei pea sisalduma esitatavas garantiikirjas endas ja kas tõlge peab olema tehtud vandetõlgi poolt?

Garantiikiri tuleb esitada koos eestikeelse tõlkega, mis sisaldub garantiikirjas, kuid ei pea olema vandetõlgi poolt tõlgitud.

Kui pakutav kogus ja minimaalne kogus pakkumises erinevad ja võitjaks peaks osutuma minimaalse kogusega (mis on olnud väiksem kui pakutav kogus), siis kuidas toimitakse tagatisega?

Kui pakkuja võidab vähempakkumise vastavalt vähempakkumise määruse § 19 lõigete 4 ja 5 kohaselt määratud vähendatud kogusega, siis tagastatakse tagatis osaliselt ehk mitte võitnud toodangu ulatuses ELTS § 59⁷ lg 4 alusel. Kui tagatiseks on tagatisraha, makstakse vastavas ulatuses tagatisraha tagasi. Kui tagatiseks on garantii, vastavalt garantiikirjas toodud reeglitele loobub Elering garantiikirjast tulenevatest õigustest osaliselt ehk mitte võitnud toodangu tagatise osas, esitades garandile sellekohase kinnituse. Seega garantiikirja tervikuna ei tagastata ja uut garantiikirja ei nõuta.

Kas pakkuja võib tagatise 70% ulatuses esitada ka siis, kui liitumisleping ei ole sõlmitud pakkujaga?

Jah, võib, kuid kui liitumisleping on sõlmitud kolmanda isikuga, siis tuleb soodsama tagatise tasumiseks esitada lisaks kolmandast isikust liitumislepingu osalise kirjalik nõusolek pakkumises osalemiseks, millega liitumislepingu osapool kinnitab, et pakkuja saab tulevikus antud liitumislepingu osaliseks või pakkujal on õigus tulevikus antud liitumispunkti kasutada toetusperioodi lõpuni.

Vähempakkumisel pakutav aastane energia kogus peab olema vähemalt 10 GWh või selle täiskordne, ehk siis pakkuda saab aastast elektrienergia kogust 10 GWh või 20 GWh jne.

Vähempakkumise teates on märgitud, et pakkumise esitamise hetkeks peab olema tootmisseadme ehitamiseks väljastatud vajalik kooskõlastus Kaitseministeeriumilt. Kas kooskõlastuse all peetakse silmas ka näiteks projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluse käigus antud Kaitseministeeriumi kooskõlastust või peab vastav kooskõlastus olema antud juba ehitusloale/ehituslubadele?

Kliimaministeeriumi, kui seaduse looja seisukoht on, et kui õigusaktide kohaselt on nõutav Kaitseministeeriumi kooskõlatus, siis piisab, et pakkumise esitamise hetkeks on tootmisseadme ehitamiseks väljastatud Kaitseministeeriumi eelhinnang, mille kohaselt on konkreetsele alale võimalik tuulikuid püstitada. Selline eelhinnang ei eelda lõpliku otsuse olemasolu ega tähenda kooskõlastuse ära jätmist hilisemas etapis, kuid annab vähempakkumise kontekstis kindluse, et Kaitseministeeriumi poolt on potentsiaalselt tuulikuid võimalik püstitada. 

Vana tootmisseadme lammutamisel ja samas asukohas asendamisel uue tootmisseadmega saab uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust üksnes siis, kui vana tootmisseade oli vanem kui 25 aastat.

Kui näiteks koostootmisjaam on toetust saanud ja soovitakse seda välja vahetada ja asendada päikesepargiga, kas antud päikepark saab vähempakkumisel osaleda? 

Vana tootmisseadme lammutamisel ja samas asukohas asendamisel uue tootmisseadmega saab uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust üksnes siis, kui vana tootmisseade oli vanem kui 25 aastat.

Võimsuse piirangut ei ole ette antud, kuid tuleb silmas pidada, et pakutav aastane energia kogus peab olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne.       

Kuidas mõjutab pakkumise nõuetekohasust tegeliku tootmisseadme netovõimsuse erinevus pakkumises näidatuga võrreldes?

Pakkumusse tuleks kirjutada kaalutletult võimsus, millega eeldatavalt pakutud maht täis toodetatakse. Valitsuse korraldusega määratakse toetus pakkumises esitatud tootmisseadme poolt toodetatavale toodangule pakutud mahus. Kui tekib vajadus tootmisseadme võimsust muuta, siis tuleb sellest teavitada toetuse maksjat. Kui sama tootmisseadme erinevad etapid osalevad erinevates abiskeemides või on tegemist olemasoleva tootmisseadme laiendamisega, siis tuleb tootjal tagada erinevate etappide toodangu eraldi mõõtmine.

Mõõtmispunkti väljaehitamine ei eelda täiendava liitumispunkti väljaehitamist. Liitumispunkti rajamine on vajalik, kui senine liitumine ei ole piisava võimsusega, et uue paigaldisega toodetud energia võrku jõuaks, aga mõõtepunkti saab rajada ka uue liitumispunktita.

Kui tootja osaleb vähempakkumisel olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava võimsusega (elektrituruseaduse, ehk ELTS  § 108. lõige 5 või lõige 7 alusel ) , siis tulenevalt ELTS § 58 lõige 2 nõudest on vaja tagada toetusaluse elektrienergia nõuetekohane mõõtmine kauglugemisseadmega. Kuna võrguettevõtjal puudub antud juhul kohustus mõõtmist korraldada, siis tuleb tootjal endal tagada nõuetekohase kauglugemist võimaldava mõõteseadme olemasolu, nõuetekohane mõõtmine ning mõõteandmete edastamine Eleringi andmelattu.

Elering võimaldab tootjal sõlmida andmelao kasutamise lepingu (https://elering.ee/andmevahetus#tab0) , mis tavaolukorras  on ette nähtud võrguettevõtjatele ja liinivaldajatele mõõteandmete edastamiseks, aga seadusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks  võimaldab ka tootjal endal kaugloetavaid mõõteandmeid igapäevaselt andmelattu edastada.

Kui osaleda vähempakkumisel lisandunud võimsusega, siis kuidas toimub olemasoleva tootmisseadme ja lisandunud võimsuse tootmisandmete mõõtmine?

Vastavalt vähempakkumise teatele, kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, peab tootja tagama uue võimsuse poolt toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le.

Ehk siis Te peate ise rajama lisandunud võimsusele eraldi mõõtepunkti kaugloetava mõõteseadmega, sõlmima Andmelao kasutamise lepingu ning tagama mõõteandmete igapäevase edastuse Andmelattu, misjärel  Elering ise eristab olemasoleva tootmisseadme ja lisandunud võimsuse mõõteandmed.

Rohkem infot Andmelao kasutamise lepingu ning Andmelao kasutamise ja liitumise juhendi leiab siit https://elering.ee/andmevahetus#tab0.

....ja elektrikoguse arvestus otseliini mõõtepunktis on aktsepteeritud?

Tootmisseade peab olema otseselt või kaudselt seotud liitumispunktiga, mis on tootmisseadme osa ja mille suhtes võrguettevõtja tunnistab tootmisseadme nõuetekohasust. Toetust saab maksta elektrienergia koguse eest, mis on antud tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku või elektrituruseaduse kohase otseliini kaudu tarbijale.
Tootja võib alustada ka tegutsemist liinivaldajana ja edastada toodetud elektrienergiat tarbijale läbi otseliini. Kui elektrienergiat edastatakse otseliini kaudu, siis toetuse alla kuulub ainult tarbijale edastatud elektrienergia.

Kas Elering näeb ette võrgukatsetused tootmisseadmepõhiselt(otseliini mõõtepunktides) või tarbija võrguliitumis punkti põhiselt?

Võrgukatsetused (nõuetekohasuse kontrollimise) korraldab see võrguettevõtja, millega tootmisseade on ühendatud.  Kuna ühe liitumispunkti taga saab olla vaid üks tootmisseade, viiakse katsetused läbi liitumispunkti põhiselt.

Kas mõlemale tootmisseadmega (millel on üks ühine liitumispunkt) saab teha eraldiseisva taastuvenergia vähempakkumise või peab tegema kahe tootmisseadme peale ühe pakkumise, mis põhineb summeeritud nimivõimsustel põhjal(2*250kW=500kW) tarbija võrgu liitumispunkti põhiselt? 

Kuna tegemist on ühe tootmisseadmega, siis saab teha ühe pakkumise.

Tänase ELTS-i kohaselt on võimalik saada läbi otseliini TE-toetust enda tarbitud elektrile, kas seda on võimalik saada ka vähempakkumise  võtjana  ning kuidas see juriidilisel välja näeb ? 

Toetust makstakse ka otseliini kaudu edastatud elektrienergia eest ja otseliiniga toetuse taotlemise kohta leiab rohkem infot siit https://elering.ee/taastuvenergia-toetus#tab3.

Jah, pakutav aastane energia kogus peab olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne. 

Pakkuja võib esitada pakkumise taastuvast energiaallikast toodetud energia tootmiseks ühe või mitme tootmisseadmega. Kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumine, peavad kõik vähempakkumise tingimused olema täidetud kõigi pakkumises esitatud tootmisseadmete puhul.

ELTS § 59⁴lg 6  kohaselt võib vähepakkumisel osaleda ka Euroopa Majanduspiirikonna riigist pärit juriidiline isik, kui tema asukohariigi õigusega lubatakse Eesti juriidilisel isikul osaleda nimetatud riigis samasugusel vähempakkumisel. Seejuures peavad elektrienergia tootmine ning tootmisseade asuma Eestis.

Pakkuja võib pakkumise tagasi võtta enne pakkumise esitamise tähtpäeva, esitades vähempakkumise läbiviijale pakkumisega samas vormis sellekohase teate. Sellisel juhul tagatis tagastatakse.

Kui tegemist on kahe erineva tehnoloogiaga ühe liitumispunkti taga, siis tuleb sama tootmisseadme osas esitada kaks erinevat pakkumuse vormi. Tuleb ära näidata võimsused ja pakutav energiakogus, mis kummagi tehnoloogiaga toodetakse.

Vastavalt vähempakkumise teatele ja Vabariigi Valitsuse 07.11.2019. a määruse nr 86 §-le 11 peab tootmise alustamise ajal tootmisseadme omanik või kasutamiseks õigustatud isik olema pakkumuse teinud isik ehk enne tootmise alustamist ei tohiks omanik vahetuda.

Täiendavalt märgime, et kui vähempakkumise võitja võõrandab vähempakkumises kasutatud tootmisseadme enne kui ta toodab energiat Vabariigi Valitsuse vähempakkumise tulemuste kinnitamise korralduses märgitud aastases mahus, siis puudub alus tagatise tagastamiseks (ELTS § 59⁷ lg 5) ning tagatis läheb riigi omandisse ELTS § 59⁷ lg 6 p 1 alusel.

Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja peab esitama enne tootmise alustamist iga kvartali 20. kuupäevaks vähempakkumise läbiviijale ülevaate vähempakkumisel edukaks tunnistatud tootmisseadme rajamise seisust ja eeldatavast tootmise alustamise kuupäevast.

Elektrituruseaduse § 59⁴ lg 12 kohaselt on  Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada antud Vabariigi Valitsuse korraldus kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi. Korralduse võib tunnistada kehtetuks ka siis, kui vähempakkumise võitjale ei ole hiljemalt 18 kuu jooksul pärast korralduse vastuvõtmist väljastatud tootmisseadme rajamiseks ehitusluba ja vähempakkumise võitja ei ole tootmisseadme võrku ühendamiseks sõlminud liitumislepingut.

18-kuuline tähtaeg on kehtestatud, et tagada uute tootmisvõimsuste tähtaegne tootmise alustamine. Elektrituruseaduse § 59⁴ lg 12 sõnastus annab Vabariigi Valitsusele korralduse kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõiguse. Seega, kui vähempakkumise võitja suudab näidata head progressi, tõestades et on töödega sellises graafikus, et suudab alustada tootmist tähtaegselt, siis ei ole vaja korraldust vastava võitja osas kehtetuks tunnistada isegi kui ette nähtud 18 kuu jooksul ei ole jõutud ehitusloa ja liitumislepinguni. 

Mis juhtub, kui tootmisseade rajatakse osaliselt väljaspoole pakkumises toodud kinnistuid? 

Vastavalt vähempakkumise määruse § 12 lg 5 uue tootmisseadme puhul teatab pakkuja ehitatava tootmisseadme aadressi ja nimivõimsuse ning olemasolul ka tootmisseadme ja mõõtepunkti EIC koodid. Ehk siis pakkumust tehes peab olema selge, kuhu tootmisseade rajatakse. Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada vähempakkumise tulemused vastava pakkuja suhtes kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi.

Mis juhtub, kui tootmisseadet kõikidele pakkumises toodud kinnistutele ei rajata? Kas pakkumuses tohib tuua varuvariandiks teise projekti kinnistud, nt teises KOV-is?

Vastavalt vähempakkumise määruse § 12 lg 5 uue tootmisseadme puhul teatab pakkuja ehitatava tootmisseadme aadressi ja nimivõimsuse ning olemasolul ka tootmisseadme ja mõõtepunkti EIC koodid. Ehk siis pakkumust tehes peab olema selge, kuhu tootmisseade rajatakse. Vabariigi Valitsusel on õigus tunnistada vähempakkumise tulemused vastava pakkuja suhtes kehtetuks, kui vähempakkumise võitja ei täida vähempakkumises ettenähtud tingimusi.

Kui pakkumuses on tootmiseadme asukohana märgitud rohkem kinnistuid (potentsiaalsed kinnistud, kuhu võimaluse korral tootmisseadet rajatakse/laiendatakse), siis tuleb arvestada, et erinevates pakkumustes ei saa samu kinnistuid kasutada, ning kõik pakkumuses märgitud asukohad peavad vastama vähempakkumise tingimustele, mh ei tohi olla seal vastava projekti või tegevusega seotud tööga alustatud enne vähempakkumise võitja väljaselgitamist. Kui vähempakkumise võitja täidab Vabariigi Valitsuse otsuses ette nähtud tingimused, st toodab ette nähtud energia koguse samas korralduses loetletud asukohas, siis ei ole määrav, et mõnele pakkumises nimetatud kinnistule tootmisseadet ei rajata.

Soovime üle täpsustada, et kui sel aastal lisame pakkumusse kinnistu, aga mille osas mingil põhjusel me maaomanikuga kokkuleppele ikkagi ei jõua, siis kas selle kinnistu võib järgmistel vähempakkumistel pakkumusse lisada ka teine arendaja, kes saab maaomanikuga kokkuleppele?

Käesoleval vähempakkumisel ära märgitud kinnistuid on võimalik ka järgmine vähempakkumine esitada, kui on tõendatud, et tegemist on uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud uue uue elektripaigaldisega ning pakutud tootmisseade vastab uue väljakuulutatud vähempakkumise tingimustele.

Kas kinnistud peavad olema sama juriidilise keha alt?

Ei pea.

Vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja kohustub alustama pakkumises esitatud tootmisseadmega tootmist vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevaks. Mida loetakse tootmiseaga alustamise tähtpäevaks ?

Vastavalt vähempakkumise määruse (Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord) § 25 lg 2 loetakse tootmise alustamiseks tootmisega alustamist elektrituruseaduse § 108 lõike 3 mõistes. Ehk siis tootmise alustamise ajana käsitletakse päeva, mil nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat võrku või otseliini.

Mis juhtub siis, kui ületatakse tootmise alustamise tähtaega ning millistel tingimustel antakse tootmisega alustamiseks täiendav tähtaeg? Kas tähtaega pikendatakse ka siis, kui tootmisseade ei ole veel võrgulepingut sõlminud või kui liitumispunkt ei ole veel valmis ja ei ole võimalik pingestamisega alustada?

Elektrituruseaduse § 59⁸ lõike 4 punktis 4 ja vähempakkumise määruse § 28 lõikes 1 on toodud sama põhimõte: kui vähempakkumise võitja ei ole alustanud ettenähtud tähtpäevaks tootmist, siis võib anda võitjale kuuekuulise tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ehk tootmisega alustamiseks, tingimusel et tootmisseade on teates nimetatud tootmise alustamise tähtajaks valmis. Mõlema sätte mõistes sisustatakse tootmisseadme valmisolekut selliselt, et tootmisseadmel puudub üksnes võrguühendus ning ülejäänud ulatuses on tootmisseade tervikuna komplekteeritud. Mõlemad näited, kui ei ole võrgulepingut või kui ei ole liitumispunkt valmis ehitatud, võimaldavad anda täiendava tähtaja. 
Vähempakkumise määruse § 28 lg 1 kohaselt, kui võitjaks tunnistatud pakkuja suhtes ilmneb pakkuja või tootmisseadme nõuetele mittevastavus pärast § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korralduse vastuvõtmist või pakkuja ei täida §-s 23 nimetatud korralduses toodud tootmiskogust, annab vähempakkumise läbiviija pakkujale üks kord kuuekuuse tähtaja mittevastavuse kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada. Vähempakkumise läbiviija annab pakkujale esimeses lauses nimetatud täiendava tähtaja mittevastavuse kõrvaldamiseks vaid juhul, kui tootmisseade on teates nimetatud tootmise alustamise tähtajaks valmis, kuid sellel puudub ühendus võrguga. Kui vähempakkumise määruse § 28 lg 1 nimetatud mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada või kui mittevastavust ei kõrvaldata vähempakkumise läbiviija määratud tähtaja jooksul, on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada § 23 lõikes 1 või 2 nimetatud korraldus vastava pakkuja suhtes kehtetuks.

Kuidas täpsemalt toetuse arvestus käib – kas pakutud kogust hakatakse iga aasta 1. jaanuarist alates lugema ja toetusmäär kehtib seni, kuni pakutud kogus on täis? Nt kui pakume 10 GWh ja tootmisseade toodab selle koguse aasta esimese 4 kuuga ära, siis kas saame õigesti aru, et ülejäänud aasta osas toetust rohkem ei saa? Kas negatiivse elektrihinna ajal toodetud kogus läheb ka selle koguse sisse või mitte?

Pakutud elektrienergia kogus on ühe kalendriaasta kohta, kui pakutud elektrienergia kogus toodetakse täis aasta esimese 4 kuuga, siis antud aastal rohkema elektrienergia koguse eest toetust ei maksta.  Juhime tähelepanu, et vähempakkumise võitjal on kohustus toota pakutavast aastasest elektrienergia kogusest vähemalt 50 % aasta esimeses ja neljandas kvartalis. Vastavalt elektrituruseaduse § 59¹ lg 2 p 4 ei maksta toetust negatiivse börsihinnaga tundide ajal, kuid sellel ajal toodetud elektrienergia kogus arvestatakse toodetud elektrienergia koguse hulka.

Kuidas jaotub nõutud 50% esimese ja neljanda kvartali vahel. Kas sobib, kui kõik 50% on kas esimeses või neljandas kvartalis? Kui tootmist alustatakse peale teist kuud, kuidas jaotub proportsionaalselt nõutud 50% toodangut esimeses ja neljandas kvartalis?

Vähempakkumise teatest tuleneb, et vähempakkumise võitjal on kohustus toota pakutavast aastasest elektrienergia kogusest vähemalt 50% aasta esimeses ja neljandas kvartalis. Seega jah, kõik 50% võib toota ka ainult esimeses kvartalis, või ainult neljandas kvartalis, sest vähempakkumise teates ei ole täpsustatud, kuidas peaks vastav kogus jagunema esimese ja neljanda kvartali vahel.

Vähempakkumise määruse § 26 lg 2 kohaselt, kui tootmist alustatakse pärast kalendriaasta teist kuud, on tootja kohustatud tootmise alustamise esimesel kalendriaastal tootma vastava proportsiooni pakkumises toodud aastasest energia kogusest. Vähempakkumise määruse § 26 lg-st 2 tulenev põhimõte proportsiooni tootmise kohustuse kohta rakendub ka pakkumises märgitud I ja IV kvartali energia kogusele.

Nt kui 10 GWh pakkuja alustab tootmist 15.03.2024, siis:

• vastava aasta proportsionaalne tootmiskohustus on 7,98 GWh (ehk 292/366 = 79,8% kogu pakutud aastasest elektrienergia kogusest 10 GWh-st);
• I ja IV kvartali proportsionaalne tootmiskohustus on vähemalt 2,98 GWh (ehk 109/183 = 59,6% pakutud I ja IV kvartali elektrienergia kogusest 5 GWh-st);

Mis juhtub, kui 12-aastase perioodi jooksul mõnel aastal ei täida vähempakkumise võitja kohustust toota aastast elektrienergia kogust või aastasest elektrienergia kogusest vähemalt 50% aasta esimeses ja neljandas kvartalis?

Kui 12-aastase perioodi jooksul mõnel kalendriaastal ei täida vähempakkumise võitja kogumahtu või I ja IV kvartali 50% nõuet, siis peatatakse toetuse maksmine, kuni puuduste kõrvaldamiseni. Ühtlasi antakse võimalus puuduste kõrvaldamiseks vastavalt vähempakkumise määruse seitsmendas peatükis toodud põhimõtetele. Vähempakkumise määruse § 28 lg 1 esimese lause järgi antakse vähempakkumise võitjale tootmiskoguse (sh ka kvartaalse tootmiskoguse) täitmata jätmisel mittevastavuse kõrvaldamiseks üks kord kuuekuune tähtaeg. Kuuekuulise tähtaja korral hinnatakse tootmiskohustuse täitmist proportsionaalselt – st kui vähempakkumise võitja ühel kalendriaastal nõutavat kalendriaasta või I ja IV kvartali tootmiskogust ei täida, siis järgmise kalendriaasta esimese kuue kuuga peaks puuduste kõrvaldamiseks tootma vähemalt 50% pakutud kalendriaasta toodangust (nt 10 GWh pakkumuse korral 5 GWh) ning samuti vähemalt 50% I ja IV kvartali nõutavast kogusest (sama näite korral 5 GWh-st 50% ehk 2,5 GWh). Kui vähempakkumise võitja ei kõrvalda puudusi ettenähtud tähtaja vältel, siis on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada vähempakkumise tulemused vastava pakkuja suhtes kehtetuks.

Kuidas arvestatakse, kas vähempakkumise võitja täidab kohustuse toota pakutavast aastasest elektrienergia kogusest vähemalt 50 % aasta esimeses ja neljandas kvartalis, millal hinnatakse kohustuse täitmist ?

Nii vähempakkumise teates kui ka määruse § 23 lõike 3 punktis 4 ja 7. peatükis on eesmärgiks seatud kalendriaastas toodetavast energia kogusest lähtumine. See tähendab, et arvestus käib pakkumises esitatud aastase tootmismahu vastu. Näiteks, kui tootja on lubanud oma pakkumises toota aastas 10 GWh, siis maksimaalne II ja III kvartalis toodetud energiakogus, mille eest ta toetust saab on kuni 5 GWh. Samuti peab tootja tagama, et vähemalt 5 GWh toodetakse I ja IV kvartalil. Tootmiskohustuse, sh I ja IV kvartali tootmiskohustuse täitmist hinnatakse kalendriaasta möödumisel.

Vähempakkumise määruse § 28 võimaldab anda tootmiskohustuse täitmata jätmisel pakkujale üks kord kuuekuuse tähtaja mittevastavuse kõrvaldamiseks. Kui tootja ei täida kohustust toota pakutud aastasest elektrienergia kogusest vähemalt 50 % I ja IV kvartalis ning tootjale määratakse mittevastavuse kõrvaldamiseks kuuekuuline tähtaeg, siis kuidas on võimalik täita järgmise kalendriaasta I ja IV kvartali summaarne elektri tootmise kohustus kuuekuulise tähtaja vältel?

Antud juhul on plaanis muuta vähempakkumise määrust selliselt, et tekib võimalus anda tootmiskohustuse, sh 50% I ja IV kvartali tootmiskohustuse mitte täitmise korral puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg kalendriaasta lõpuni.
Seni kuni määrust ei ole muudetud antakse mittevastavuse kõrvaldamiseks kuuekuuline tähtaeg ning hinnatakse tootmiskohustuse täitmist proportsionaalselt – st kui vähempakkumise võitja ühel kalendriaastal nõutavat kalendriaasta või I ja IV kvartali tootmiskogust ei täida, siis järgmise kalendriaasta esimese kuue kuuga peaks puuduste kõrvaldamiseks tootma vähemalt 50% pakutud kalendriaasta toodangust (nt 10 GWh pakkumuse korral 5 GWh) ning samuti vähemalt 50% I ja IV kvartali nõutavast kogusest (sama näite korral 5 GWh-st 50% ehk 2,5 GWh).

Kas vähempakkumise määruse § 28 lõike 3 alusel saab peatada toetuse maksmise II ja III kvartaliks, kui jooksva aasta I kvartali lõpuks ei ole toodetud 50% pakutud aastasest elektrienergia kogusest?

Toetuse maksmist II ja III kvartalil ei peatata, kui I kvartalis 50% toodangust täis ei tulnud, kuna 50% kohustust on võimalik täita nii I kui ka IV kvartalis ning arvestus käib kalendriaasta põhiselt. 

Saadetud kirjad saavad automaatteavituse pakkumise kohale jõudmise osas. Esitatud pakkumistele ja pakkumiste esitamise e-posti aadressile on juurdepääs Elering AS-s vaid selle oksjoni jaoks eraldi moodustatud komisjon liikmetel ja ainult nemad tegelevad hiljem pakkumiste hindamisega seotud tegevustega. Pakkumiste avamist pole võimalik jälgida, kuid komisjon koostab kõikidest esitatud pakkumistest protokolli, mis avaldatakse viie tööpäeva jooksul alates koostamisest vähempakkumise läbiviija veebilehel.